See lugu juhtus meie PEAraamatupiduriga. Ka tema oli rohkem lai kui pikk. Vana kole ja kandiline. Lisaks sellele oli tal poeg. Nii 40 aastat vana ja elas emaga KOOS!
Niisiis heliseb yhel heal (ma tahtsin ytelda halval!) päeval Suur Pealik ise, et jätku ma nüüd muud asjad kus see ja teine, võtku mõni vaba autojuht ja sõitku meie pearaamatupiduri juurde koju, sest Pearaamatupiduri koduse tööarvutiga on midagi lahti ja ei saa enam Internetti ja ei saa enam õhtul ülekandeid teha ja Elion ka aidata ei oska ja… jama majas ühesõnaga!
Lendan kohale, kuulan-vaatan.
Majas kaks arvutit. Yks Märdi (40-aastane “pojake” kes elab emaga koos!) teine meie Pearaamatupiduri oma. Märdi arvuti taga ADSL Light ja sealt on siis Internet Connection Sharing’u abil jagatud nett ka emme arvutile. Uurin, et mis siis juhtus. Selgub järgmine: “emme” arvuti käinud kusagil hoolduses. tulnud tagasi, saba seina. Internetti enam pole.
Lähen. Vaatan. No tõesti ei tule emmekese arvutisse mitte bittigi.
Ahaaaa, mõtlen mina. ICS katki. Kiikan Märdikese arvutisse. ÕUDNE läbu nagu dumbuseri masinas ikka. Võrgu all on mustmiljon klooni võrgu ja pppoe adapteritest. Selge: võrk maha, ppoe maha, uuesti puhtalt peale.
Vist kurat ise kiusas mind:
Igaks juhuks enne proovime: ping emmearvuti, reply from emme… ahaa LAN on. Emme arvuti vastab. Tore!
Emme arvuti taha. ping pojukesearvuti… pinging bla-bla-blaa… request timed out. Oot mis jama SEE siis nyyd on? Pojuke emmet näeb, emme pojukest ei näe!
Kappadi-kappadi pojukese arvuti taha: Ennäe imet. Kusagilt on ekraanile ujunud Norton Personal Firewall teatekastike, kes pajatab meile, et näe “kurjad” pingipaketid tulevad tundmatult aadressilt ja saadetakse kanni. Või äkki peaks ikka lubama? (Accept/Deny?)
Ujun mina hiirekoursoriga “Accept” poole kui minu selja taha ilmub Märdikene ja kukub erutatult kisama:
“Pane DENY! PANE DENY! Need on jälle need kurjad häkkerid, kes muudkui mind ryndavad!”
Aaarrrgggggghhhhhhhhhhhhhhhh
SEE EI OLE KURI HA”KKER, SEE ON SINU *EMA*!!!!
KES ÜRITAB TEISEST TOAST INTERNETTI PÄÄSEDA!!!!