Peale nii korralikku paikapanemist tekkis mul tõsisem huvi nimetet kodaniku asjatoimetamiste vastu. Pisuke kaevamine googles ja muudes kohtades andis kokku päris kena antoloogia kodanik Luarvik aka minipower aka rmsoft aka nanosoft aka lordVader (IRL: Ivar Pikker) tegemiste ja ütlemiste kohta.
Eelnevas artiklis tsiteeritud kirja tekstis viidatakse ühele ammusele vaidlusele. Thread on saadaval siit. Omapärane on asjaolu, et tollal minipower nime all esinenud Luarvik on oma kirjutatud artiklid canceldanud ja tema piirituta tarkust saab nüüdsel ajal nautida vaid tsitaatide kaudu 
Vältimaks miisuguste hirmsate kadude ilmnemist tulevikus püüdsin ma arhiveerida vähemalt osa lordVaderi pärandist, mis on saadaval HinnaVaatluse foorumis.
Hr. Pikkerlordvaderminipowernanosoft arvab…
…administreerimisest:
Tegelikult ei ole vahet loppkasutamise ja adminnimise vahel – see koik on ainult suhteline ja oleneb kui kaugelt-lahedalt-nurgaalt asja vaadata. Raagitakse toesti et turvalisus on vaga oluline,kuid, nii ainult raagitakse et head muljet jatta, tegelikult on see savi. Tarkvara ainus eesmark on mugavus – tegelikult mangib elus esteetika yldse tahtsamat rolli kui eetika.
Progress ei tahenda toomahukust parema eesmargi nimel, vaid pigem kergemeelset lahendust
sitema tulemusega – vanasti tehti kvaliteetseid asju kasitoona, tanapaeval tehakse robotitega sittasi asju. Ja nii ongi oigem kuna paljud asjad mida me arvame et on tahtsad, ei ole tegelikult sittagi vaart. Kasvoi turvalisus ja stabiilsus kui seda vorrelda mugavusega mis
on reaalne vaartus labi aegade.
…serveritarkvarast:
Parim OS on Windows2000Server.
…DOSist:
Parim, mugavam, stabiilsem ja kaasaegsem opsysteem mis flopile mahub on loomulikult veel siiani MS-DOS 6.22.
…backuppidest (valitud lõike):
/../
See on esimene selline backupisysteem millest olen juba aastaid unistanud icon_lol.gif ja
plaaninud isegi ise tegema hakata. Sisuliselt nagu Gelosofti Synchromagic + juurde veel
pakkimine. Saad andmetest backuppi teha……jah, siiani polnud seda voimalik teha ilma
kettaruumi raiskamiseta, kuna igakordne incremental backup lisab uusi versioone ainult
juurde, Nero aga kirjutab olemasoleva yle. Lisaks kontrollib originaalmeediat ja kustutab
backupis ka koik failid mis on originaalist kustutatud (seni see klassikalistes
backupsysteemides puudus, mistottu raiskas kettaruumi ja tekitas segadust restoremisel).
/../
p.s. Andmete backupimine on tahtis igas koduarvutis, senini peamiselt serverites viljeldud
backupimissysteemide peale voib aga pehmelt oeldes kohida – tean ja oman neid softe.
Kui nyyd moni aga arvab et servudes pole muud vaja kui mirrori ketas valja ja uus asemele
voi kasutada hoopis lindiseadmeid, siis -
a) esiteks rohkem on levinud raid5
b) nouab fyysiliselt inimese juuresolekut
c) alati voib asju kirvega teha, kuid milleks.
c) lindiseadmed aga on aeglased
…Linuxist ja partitsioonidest:
Linuxil pole ju üldse mingit partitsioonide taastamise-recoverdamise utiliiti – täielik haltuura
…IP redunantsusest:
/../
Jah, eks head asjad olegi kallid. Kallim pakett ei taga yhenduse pysivust 100%.
Kui olulised on yksnes valjuvad paketid, siis peaks sobima lihtsalt kaks WAN’i erinevate IP’dega (eeldades et seade oskab nende vahel valida). Kui olulised on ka sisenevad paketid siis oleks vast kaks voimalust:
a) Kaks WAN’i molemad sama IP’ga. Teine ISP peaks andma juba olemasoleva IP.
Sisenevad paketid peaks tulema topelt ja seade peaks oskama neid filtreerida.
b) Kuna yhenduse katkemine on enamasti ISP probleem, siis kaks paketti erinevatelt ISP’delt
koos IP’dega. Molemates WAN’ides on seatud VPN kanalid mone piiritaguse
teenusepakkujaga kes kaks VPN kanalit uuesti kokku yhendab ja siis edasi internetti
suunab. Vahe toenaoline et molemad ISP’d korraga samal ajal ambri astuvad.
/../
…Opsüsteemidest üldse ja Linuxist eriti:
Linux on mottetu operatsioonisysteem. Misk? Kohe seletan. Operatsioonisysteem kui selline
on alati oma olemuselt parasiitlik tarkvara, kuna ta ei tee absoluutselt midagi kasulikku.
Opsysteem on moeldud yksnes vajaliku tarkvara toovalmiduse ylalhoidmiseks.
See aga tahendab seda et see ylalhoidmine on kliendi jaoks sekundaarne tegevus ja seetottu
koik sekundaarsed tegevused peavad toimuma varjatult “in background” – see tahendab
automatiseerimist. Just see peamine ja oluliseim tingimus puudub Linux ja Unix systeemides,
Unix systeemid on veelgi rohkem ajale jalgu jaanud. Vahet pole kas tegemist on tavakasutaja
desktop/workstation masinaga voi serveriga, pohimote on sama – opsysteemi too on programmeerijate parusmaa ja see peab olema tehtud perfektselt ja kasutajale markamatult.
Kui seda pole tehtud (nagu Linux-Unixis) siis on see otseselt programmeerijate haltuura.
Mind igaljuhul ei huvita absoluutselt ajas 10-20 aastat tagasi minna ja hakata naiteks mingit
FreeBSD serverit command-linelt mingi hadise shelli abil confima.
Olen kuulnud monede Unix-fannide uhkusega oeldud fakti et Unixi duum on pysinud oluliselt muutmatuna, kuna enam paremaks teha ei anna. Nii voib arvata ainult inime kellel pole
asjadest oiget arusaamist. Juba iseenesest arvamus et enam paremaks teha ei anna on regenereeruv ja arvutustehnikat pidurdav.
Ise olen aga arvamusel et opsysteemi kerneli arenduses oleks teha vagagi palju ja muidugi
mitte ainult kerneli, terve opsysteemi arenduses (kernel on ikkagi vaike osa opsysteemist).
…Tulemüüridest:
Tarkvaraline tulemüür on turvalisem. Asi on selles et riistvaraline tulemüür pole intelligentne s.t. seal saad porte keerata
kas kinni või lahti. Aga mida see sulle annab? Seda et kui on kinni, siis ei saa ei sina (sisenevaid või väljuvaid) porte kasutada ega ka sissemurdja. Kui port on avatud, siis võib peale kasuliku programmi seda sama hästi ka pahalane
kasutada. Peale seda pole enda algatatud ühendustele nagunii mingit kaitset ja kõik sõltub programmide turvaaukudest.
Yhesõnaga kasu on nullilähedane kuna point pole mitte portides vaid programmides endas ja nendega oskavad tegelda
ainult tarkvaralised tulemüürid. NIS 2004 oleks täitsa hea valik.Riistvaralisi tulemüüre kasutavad asutused, kuna igale LANi masinale ei viitsita-raatsita panna tarkvaralist tulemüüri.
Muidugi levinud arvamus nagu sisevõrgu teisi masinaid saaks usaldada on väga väär – vägagi tõenäoline on et mingi
troja võimu oma kätte võtab kogu võrgus.
…to be Continued (22)