Selle sajandi legendaarseim tehnikateadlane Urmas armastas oma mõtteid avaldada roosa ärilehe tehnikafoorumites. Kahjuks on ajahammas needisanesed foorumid ära nätsutanud, niiet järeltulevatele põlvedele on suurmeistri töödest alles vaid fragmendid. Sedagi tänu Hasso ennastsalgavale tööle. Käesolevaga andis ta ka lahke loa nimetatud fragmente Kogutud Lollustes kajastada. Kinntage turvavööd härrased!
Dünaamiline cache ja signaaliamplituud
Kindlasti on viimasel ajal andmesidekasutajad märganud et side toimib üle ootuste uimaselt ja eriti peaks see märgata olema neil kellel on niigi madala kiirusega ühendused. Kuid uimast kiirust näeb ka näiteks ISDN-i puhul jne.
Uurisin veidi – tegemist on Cache-serverite vms. poolt tekitatud ülekoormuste, lisamoonutuste vms. tagajärjega.
Selgitus: Väiksema amplituudiga ja moonutunud signaalid moonutuvad veelgi ja sideseade enam neid signaale ära ei tunne – peab müraks – ja järgneb “pakettide kordamine” kuni korralik pakett kätte saadakse.
Sellisel juhul võib kasutaja lihtsalt Cache välja lülitada ja siis saab rahulikult kasutada suuremat infovahetust, kuna ka nõrga amplituudiga signaalid jõuavad edukalt pärale.
Kes ei usu, võib võtta programmi mis näitab ekraanil üksikute impulsside amplituude ja siis võib sama asja võrrelda -läbi Cache ja ilma Cacheta. Ja veel – küsisin päris otse ühelt IT-pakkuja firmast – öeldi, et on teada tuntud nähtused antud hetkel toimivad aeglased kiirused – näiteks ISDN-iga laadides 14400 jne, kuid ei teata milles on antud hetkel probleemi allikas.
Kui mõni infoserver asub näiteks New Yorgis mõne meetri kaugusel paarikümne gigabaidisest valguskaablivõrgust siis nii mõnigi server paikneb hoopis paarikümne kilomeetrise pikkuse, sõjaaegse, paberisolatsiooniga kaetud vask või alumiiniumtraatide otsas jne.
Ja siit tulenebki – signaali ja müra suhe ning ei tohiks tundmatu olla, et järjest suurematel kiirustel peab suhe järjest parem olema, vastasel juhul moonutub signaal seda enam ja on järjest raskem mürast eristada s.t. tuntud Shannoni teoreemi käsitlus tänapäeva infomaailmas.
Mina Cachisin oma praeguse ühenduse läbi USA teenusepakkuja ja kui Eesti Caches kippus korralike-vigaste pakettide suhe olema 1:2-le, siis ilma Cacheta Eesti ja Cache Ameerika korral on pakettide suhe 1:10-le jne.
> Issand jumal!!!! See Urmas on ju kretiin, kes ei tee vahet analoogse ja digitaalse vahel…
> Loodame, et aitab ambulatoorsest ravist.Kõik andmesidesignaalid liiguvad lõplikul kujul digitaalselt, ainult lugupeetud oponent Lauri võiks teada, et signaalipakett ei tule alati mitte ühest ja samast serverist vaid väga tihti kümnete erinevate Mirror-serverite kaudu. See aga tähendabki, et üks server asub kusagil USAs teine näiteks Venemaal, kolmas Eestis jne.
Kes soovib lähemalt tutvuda võib võtta näiteks programmi Go!Zilla ja kasutada käsklust “Leech”, näidatakse ühendused erinevate mirrorserveritaga ja saavutatav kvaliteet.
> Lugedes Urmase viimast, täiesti arusaamatut avaldust, kus on omavahel segi aetud signaalid ja
> paketid, marsruuterid ja mirrorid, Go!Zilla ja liikluse analüüs… Kahjuks tuleb Lauriga nõustuda.Ei ole ma midagi segi ajanud – minu kurvad kogemused näitavad hoopis, et arvutispetsid teavad liialt vähe sidest ja sidemehed teavad liialt vähe arvutist.
See ongi Eesti suurim probleem!!!
Passiivne ja dünaamiline andmesidevõrk
Olles jälginud kõikvõimalike oponentide vastuseid mulle, on näha et ei teata ABC-d, et mis on passiiivne ja mis on dünaamiline võrk.
Passiivne võrk – iga tarbija saab temale ette nähtud ribalaiuse – kellel 9600 võrk, kellel 2MBiti võrk jne. Mida laiem, seda kallim jne. Selline on ka Eestis olev andmesidevõrk.
Dünaamiline võrk – eriti viimasel ajal Ameerikas arendatav – igale kasutajale eraldatakse ajahetkes vajalik riba – näiteks video puhul megased ribad, tekstide korral kilosed ribad jne. Olen küsinud ka Eesti pakkujatelt, millal saab ka Eestis olema dünaamilise laiusega riba. Kuid vastus on üsna kurb – Eestis puuduvad miljonid (miljardid) dollarid, mida on vaja taolise dünaamilise võrgu rajamiseks. Ja siit tulenevalt Eesti lahendus – igale kasutajale filtreerida ainult tema ribalaius, mitte grammigi rohkem! Nii, et head andmesidet kiirustel 9600 või failide laadimist kiirusega 14 400, lugupeetud IT-huvilised ja spetsialistid!
Nimetatud mõtteavaldust on kommenteetrinud ka Anto Veldre
EENET-i rekord – väliskanali koormamine 300%!
Külastasin EENET-i statistikat ja leidsin omapärase rekordi – EENETi väliskanali koormamine kuni 300%. Siit ei olegi midagi imestada kui nii mõnigi aadress avaneb a 5 – 10 minutit! Palju õnne ja loodetavasti kuuleme peagi rekordist 500%-line kanali koormamine!
EENET-il on Internetis üleval kanalite statistika. See sisaldab ka EENET-i Cache kanali(te) statistikat.
Selle graafiku all on toodud koormusprotsendid ja sealt saab igaüks välja lugeda suuruse 300%, samas Eesti kanalid on koormatud 20 – 30%.
ENET-i Cache trafficust leiduski uus rekord – Monthly Graafikus on juba tipp 424%. Nii, et veel natuke ja 500% piir ongi alistatud!
Sorri vanad, ajasin selle statistika jalle segi dynaamilise cache statistikaga. Oleks see 400% olnud staatilise cachega oleks toesti vaga jama.
Postkastidest…
Viimast EE-d lugedes tuli välja, et Tartu Ülikool on hädas, kuna IT-spetsid ei suuda tagada piisava varuga mailipostkaste ja ollakse arvamusel, et 10 – 100 KB “reklaamid jne” on suutelised postkaste rohkem ummistama kui tänapäevased fotod, Exceli tabelid jms. vajlik, millede mahud küündivad megabaitidesse.Meeldetuletuseks – maailmas on juba ammu üle mindud a 100MB – 1GB suuruste postkastideni.
Väiksemate postkastide korral saadab administraator kasutajale teate kui postkast hakkab täituma, mitte ei blokeerita info liikumist!
Ning minu lemmik – WAP võtab üle TCP
Praegu räägitakse palju WAP protokollist. Nimelt julgen ennustada, et tulevikus kaotatakse ära need palju layerid ip layerist ülevalpool saab olema WAP protokoll kohe.
See tcp ja udp ja application layeri jama tekitab liialt palju segadust ning soodustab internetti koormatust.
