Täna sai kaane alla pandud siis esimene eksperiment uuest toorainest tehtud õlut. Tooraineks sedakorda õlleleib:
Tulemuseks on tume, mahedamaitseline saadus, mis toorelt (laagerdamata) on maitselt äravahetamiseni sarnane lapsep6lve-aegse kollase-vaadi-kaljaga ja toob silmanurka nii mõnegi nostaligapisara.
Valmistatud sai õlleleiva pakendil oleva retsepti järgi, ainult suhkru kogust sai 1kg võrra vähendatud. Tegelikult oleks suhkrut võinud veelgi vähem panna, sest virre tuli imalalt magus ja juba 24+ tunnise käärimise järel on sisse ilmunud täiesti tuntav alkoholiprotsent.
Leiva leotamiseks sai kasutatud 90l plastmassvanni. Paraku puudub mul hea kääritusnõu, kus saaks õlle lahtiselt käia lasta ja siis ilma soga ja sodita õllenõusse ümber villida. Samuti oleks virde filtreerimisel pidanud ilmselt metallsõelale lisama mõne kihi marlit. Praegu jääb kruusi põhja mingi tume notike, mis koosneb ilmselt väikestest õlleleivapurudest, mis läbi sõela lipsasid.
Pooltoode kruusis:
Pragu pole veel selge, mis tast tuleb, aga üks on kindel: maltoosaõllele annab see jook küll silmad ette!