Bastardoperaatori Päevaraamat

Noh, kunagi oli meil tööl
sihuke tehnik/helldesk. Suure Pealiku sugulane ja muidu kah igavene
tropp. õppis Tallinnas miskis kassikoolis IT-d ja, et poiss
rumalusi ei teeks, siis võttis Suur Pealik ta tööle.
Meil omandas ta imekiiresti kodanikunime asemele nimetused Lontkõrv
ja Dolbajoob. Ja mitte asjata:

Esimene Lugu:

Sai noorele geeniusele antud käsk
kätte vanarauast miski kast kokku klopsida. Jumal teab milleks
toda vaja oli, kas miskiks terminaliks või printserveriks või
kuratteabmilleks. Asub Osavate Käte Ring asja kallale. Pusib ja
pusib ja pusib… pea tund juba pusitud, siis hakkab mind huvitama,
et KAUA yhele rümbale seda kõvaketast, videokaarti ja
flopit kylge pannakse.

Lähen uurin: "Mis lahti?"

Lontkõrv: <teeb lambanäo>
"Ei buudi "

Kiikan kasti sisse. IDE kabla on tuima
näoga yhendatud FLOPI karvade otsa.

Mina: <püüdes säilitada
rahulikku meelt> "Kuule, Sul on kõvaketta kaabel flopi
karvade otsas. Kas sa siis ei näinud, et see kaabel on ju palju
laiem kui pistik!"

Ja siis tuleb vastus mis mu selili
võttis:

Lontkõrv: <vaatab mulle
mõttelageda pilguga otsa> "No nägin kyll jah, aga
MIS SIIS?"

Ja nii tast Lontkõrv saigi.

Teine lugu:

Saadame kord Lontkõrva miskit
töötajat koos arvuti ja lauaga paar meetri teise kohta
kolima. Mis seal ikka juhtuda saab, arvuti SISSE ta ju ronima ei
pea?! Vale!

Lontkõrv on mõnda aega
ära, tuleb tagasi, istub oma laua taha ja asub oma tavapärase
tegevuse st. nina luristamise ja Internetis surfamise juure.

Heliseb telefon. Haaran halba aimates
(aga midagi HEAD ei saa IT osakonna telefonist kunagi tulla!) toru:

Kasutaja: "Kuule, nii ei saa ju
käia, kui see juhe siin on?"

Mina: "Mis juhe? Kus juhe…
aaa… Sina oled see, kes ymber tõsteti… ma KOHE tulen!"

Lendan siis kohale ja mis ma näen:

Meie Noor Optimeerija avastas, et uuel
kohal ei ulatu patch-kaabel enam pistikusse.

Kas noormees tuli IT ruumi PIKEMA
patchi järele?

Ei ja veelkord EI!

Noormees sättis arvuti laua alla
ja tõmbas kaabli —

OTSE!

RISTI ÜLE LAUDADEVAHELISE
VAHEKÄIGU!

3 tolli KÕRGUSELE
PÕRANDAST!!!

Ja nii see surmalõks seal
ootas…

Kolmas lugu:

Ordi arvutikast. Korras. Pidi minema
"majast va"lja". Seega – et andmeid ei lekiks on kõige
kindlam reinstall.

Annan mina lontkõrvale
Unattended(!) W2K CD. What can go wrong? Pista sisse, boodi,
installerub ise ära. Graafikakaardi draiver hambusse ja tuhh!
Aga meil on tegemist Lontkõrvaga!

Pusib vennike. Pusib. Luristab nina,
pusib veel… ja siis tuleb kaebama:

"Ei lähe! Mingi sinine ekraan
tuleb. Kohe mitu korda tuleb… algul natuke teeb ja siis tuleb
sinine ekraan "

Mina lähen uurima, kurivaim, jah,
"Sinine mis Sinine"!

OK, saadan lontkõrva ära,
reboodin, et vaataks õige — KUS see "Sinine" siis
tuleb.

Buudib, käivitub, hakkab
installima… installib, installib… käin suitsu tegemas…
LOGIN ees, kurask…

Ytle siis veel, et vanasõna:
"Arvuti ei tööta kui loll inimene ligi on" paika
ei pea.

Neljas lugu:

Lisaks nina luristamisele oli
Lontkõrval veel yks idiootlik komme. Arvutist rõvedat
vene diskoTÜMPSU kuulata. Korralekutsumisele, et "ära
nii tee, teised on ka inimesed" reageeris ta sedamoodi, et
keeras heli võimalikult VAIKSEKS.

See oli veel halvem, sest nyyd kostus
ainult yhtlane kloppimine: "tümp-tümp-tümp!"

Kuna Lontkõrv inimkeelt ei
mõistnud, siis tuli asuda drakoonilisemate vahendite kallale.

Algul sai üle võrgu tema
masinas Winampi tapetud. Nii kui vaip kloppima hakkas, tuhh,
protsesslist ette ja Winamp kinni.

Aga ei-paraku see aidanud. Lonkõrv
oli kyll LOLL aga ta oli ka JÄRJEKINDEL. 10 minuti jooksul 20
korda järjest Winampi tappa — tüütuks läheb!
Pealegi proovis ta KÕIKVÕIMALIKE playereid. No kuidas
sa ei proovi kui Winamp "kinni" jookseb.

Noid oli sealt protsesslistist IGAV
taga otsida. Lontkõrva protsesslist oli aga SUUR.

Tema ei saanud päevagi õnnelikult
elada kui tal vähemalt 5 spywaret. 3 erinevat peer-2-peer
failivahetust. 2 erinevat download manageri ja 3 erinevat nn.
"Internet Acceleratorit" KORRAGA ei jooksnud. Rääkimata
veel miskitest "memory optimizeritest" ja
tarkvaralistest(!) "hardware acceleratoritest". Kas peab
mainima, et see masin ROOMAS nagu … JUBEDALT roomas. Ma korra
proovisin sinna sisse logida, aga KANNATUS sai enne otsa kui desktop
ette.

Kuid pöördugem tagasi
"soundiprobleemi" juurde.

Ühesõnaga, sai meil siiber
ja me seadsime koos meie progejaga sisse "valvekordade
graafiku".

Niipea kui "vaip kloppima hakkas"
sai "winlogon.exe" nimeline protsess masinast KINGA.

Kas te teate mis siis juhtub? EI tea?
Windows teeb siis "enesekaitseks" kuna sekjuuritiga
tegelevat protsessi enam ei ole "cold" reboodi.
Ettehoiatamata!

Ükspäev bootsin siis mina
masinat, teine päev meie progreja. Ja nautisime vaikust?
Peaaegu. Sest masin oli, nagu öeldud läbu täis ja
AEGLANE… ja bootis KAUA-KAUA.

Oi neid "hardware monitore"
ja "testereid" ja erinevaid meediaplayereid mis vennike
läbi proovis. Neid ei jõua üles lugeda.

Kuid lõpuks katkeb visamategi
kannatus.

Tuleb vennike minu juure ja kukub
kaebama, et nii ja naa… ei tea miks minu arvuti kinni jookseb,
eriti kui ma muusikat kuulan… Mina püüan vägisi
tõsist nägu teha ja uurin, et "mis sa probleemi
detektimiseks ette oled võtnud?"

Vend siis seletab pikalt ja laialt
kuidas tema ikka "proovis erinevaid playereid", "testis"
ja "monitooris" ja ikka "ei mitään…"

(Kas te teate kui RASKE on sellises
situatsioonis mitte irvitama hakata?)

Lõpuks ei jää muud yle
kui ütelda võimalikult autoriteetse tooniga: "No
siis on ehk viga riistvaras. Soundikaardis näiteks."

Noor Einstein luristas nina… kiskus
arvuti lahti… võttis soundikaardi välja ja…

tõi Air-Dusteri ja hakkas
soundikat hoolikalt TOLMUST puhastama.

Siis me ENAM EI SUUTNUD ja tormasime
serveriruumi hirnuma. Hüsteeriliselt!

Aga vaipa klopitada üritas
noormees vahelduva eduga tulevikuski. Kuigi TUNDUB, et miski paari
kuu jooksul hakkas ta midagi natuke nagu KAHTLUSTAMA… ei läinud
KOLME kuudki kui meie ilmumisel vaip kohe iseenesest kloppimise
lõpetas.

Vaat niisugune mees oli meie Lontkõrv
(Dolbajoob)