Sun Microsystems Inc. SunOS
5.8 Generic Patch October 2001

$ cash

cash: not found

Tekkis mõte, et arhiveeriks siin kaks lugu:

Esimene neist pärineb aastast 2002 ja ilmus Äripäevas (link originaalartiklile, link google cachesse, kust käesolev tekst on võetud), teine aga on kokku kompileeritud mailivahetus 3 aastat hilisemast perioodist (link allikale). Kuna tegemist on ühe õpetliku looga, Internet on aga teadagi üks äärmiselt ebakindel koht, siis sai otsustatud nimetatud oopused siia tallele panna

Parvet peab edu aluseks ajastust

Lauri Levo

29.08.2002 00:00

CMA edu peitub Parveti sõnul ettevõtte loomise ja
interneti teenuste pakkumise õiges ajastamises.

Vastab Villu Parvet

Mis perioodist algab CMA ajalugu?
CMA asutati 1998.
aastal, põhinedes täiesti Eesti kapitalil. Firma
eestvedajateks olid noored üliõpilased. Sellest ajast
ongi juurdunud meie kollektiivi vaba ja innovatiivne suhtumine
töösse, personali- ja palgapoliitikasse, klientidesse ning
projektidesse.

Olen suhelnud teiste Eesti IT ettevõtete tegevjuhtidega,
kes tegid mingil hetkel läbi muudatused, hakates lugema
juhtimisalaseid raamatuid nagu näiteks Piisoni Lend ja Heast
Suurepäraseks. Me alustasime nii, et ei tekkinud vajadust
ümberkorraldusteks juhtimises, kõik oli juba saavutatud,
mida teised raamatust õppisid. Algusest peale nägime asju
nii nagu tarkades raamatutes ega kahelnud hetkegi. Põhieesmärk
on, et inimesed peavad olema millegi saavutamiseks ettevõtjalikud
ja vabad.

Milles seisneb teie firma edu?
Ma ei usu meie firma idee
originaalsusesse, sest pakkusime interneti lahendusi ja ärisüsteeme,
millega tegeles palju asutusi. Pigem hakkasime neid teenuseid pakkuma
õigel ajal. Vedas ka selles mõttes, et kohe liitus
meeskonnaga piisavalt palju inimesi, kelle suhtumine ja kompetents
oli õige. Minu meelest on absoluutselt kõige olulisem,
et algusest peale oleks asutuses õiged inimesed.

Kui palju on alles vanast CMA asutamismeeskonnast?
Praktiliselt
kõik algsest meeskonnast on alles.

Kuidas töötajaid motiveerite?
Inimestele
luuakse võimalus näha ettevõtte erinevaid aspekte
võimalikult ettevõtjalikult. Mitte kunagi ei karistata
kedagi halbade ideede eest. Pigem soodustatakse erinevate lahenduste
katsetamist selleks, et veenduda nende toimimises. Tänu sellele
toimubki edasiminek. Praktilisest küljest on inimeste töötasud
teatud ulatuses seotud ettevõtte kasumiga.

Pakute oma töötajatele virtuaalse osaluse võimalust.
Kas see on üks motiveerimise vahendeid?

Virtuaalse osaluse puhul on töötaja samas firma osanik
ja teatavas mõttes kohustatud riskima mingi osaga enda
kapitalist. Ta seondub selle ettevõttega päris tugevalt
ja tegutseb sisuliselt partnerina. Tihtipeale vanades firmades
pärisosalus polegi nii motiveeriv kui virtuaalne osalus uut
tüüpi firmas.

Miks koosneb CMA kollektiiv valdavalt noortest?
See on
üks osa ettevõtte filosoofiast. Kui mõelda uue
interneti rakenduste peale, siis oleme ise sügavalt veendunud,
et toime tulevadki ainult need inimesed, kes on Internetiga koos üles
kasvanud. Need, kes olid sellega seotud arenguaegadest peale, pole
pidanud kogema ümberõppimisprotseduure. Samuti on noored
inimesed orienteeritud tulevikule ja räägivad homsest
päevast, mitte mõtle minevikule. Noortel on võime
näha asju selge loogikaga, mida ma pole kohanud vanemate
inimeste puhul. Lisaks veel kõikvõimalikud noorustest
tekkivad eelised nagu energilisus ja töötamisel vähene
kella jälgimine. Me ei võta meeskonda CV järgi
40-50ndates aastates eksperti, kes seletaks meile interneti
lahenduste läbiviimisest. Pahatihti on need vana kooli mehed,
kes üritavad ajaga kaasas käia ja demonstreerida samasugust
aktiivsust nagu noored, kuid nad pole nii head. Kolm märksõna,
mille poolest on noored paremad: loomupärane aktiivsus,
interneti generatsioon ja õiges suunas mõtlemine.

Kui kaugele on plaanis ettevõtet arendada?
CMA
puhul oleme suures osas tegelema hakanud korporatiivsete
integreeritud lahendustega, mis sisaldavad endas tegevuspõhjalist
kuluarvestust, ressursiplaneerimist ja projektijuhtimist. See ongi
see, kus me näeme firma tulevikku.

Kuidas jaotuvad firmas pakutavad teenused?
Antud hetkel
teeme 70 protsendi ulatuses interneti lahendusi, kuhu kuulub
kodulehtede valmistamine, ekstranet. Ülejäänud on
pikaajalised projektid, mis kätkevad endas projektijuhtimist,
ressursiplaneerimist.

Kas teenused on konkurentsivõimelised?
Kindlasti
on meil kõige parema hinnaga teenused. Interneti lahendusi
pakub suur hulk erinevaid ettevõtteid, kuid võrreldes
pisikeste ettevõtetega on hinnad kallid. Kui võrrelda
neid suuremate firmadega, siis oleme täiesti
konkurentsivõimelised. Kuna me konkureerime väga
erinevate firmadega, siis on ka meie turuosa raske määrata.

Millal tuleb kätte piir, kui pole enam mõtet
äritegevust edasi arendada?
Kunagi pole mõelnud,
et ettevõtte on hea selleks, et see maha müüa. Meile
oleks suurepärane, kui töötajad on rahul. Lage kui
sellist ei eksisteeri, sest meil pole piiri, kus saavutatakse
ettevõttele teatud väärtus. Näeme ettevõtet
märksa pikemal perioodil ja tahame püsivaid tulemusi.

Kas oluline on eesmärgid või raha?
Kahtlemata
mingist perioodist on olulised eesmärgid ja on väga vähe
asju, mida teeksin raha pärast, kuigi aasta tagasi oleksin seda
teisiti käsitlenud.

Kas on ette tulnud suurt ebaõnnestumist?
Prohmakaid
on erinevaid ja neid on olnud sarnaselt teiste inimestega, kes
ettevõtlusega kokku puutuvad. Suurimad vead on tulnud inimeste
liigsest usaldamisest ja seepärast olemegi pidanud oma otsuseid
kahetsema. Alguses põhjustasid prohmakaid asjade mitte eriti
suurelt ette kujutamine.

Aga karjääri tipphetk?
Usun siiralt, et see
on alles ees. Karjääri tipphetke jaoks on Eesti väga
väike. Tipphetk peaks olema seotud mingisuguste rahvusvaheliste
projektidega. Sellised hetked on kindlasti seotud ettevõtte
suurte saavutustega ja see, et rahvusvahelisel tasandil suudetakse
midagi korda saata.

Kuidas end täiendate?
Käime erinevatel
koolitustel. Neil on päris tugevalt välja arenenud
teadmiste võrk, kuhu pannakse üles parimad ideed,
võimalikud lahendid erinevatele probleemidele. Samuti loetakse
meil väga palju raamatuid ning ei hoita infot enda teada.
Viimane kasulik koolitus, mida ma nautisin oli müügitreening.
Palju rohkem olen ma õppinud projektidest rahvusvahelisel
tasandil, sest inimesed on olnud mulle mentoriks teatud küsimuste
lahendamisel.

Töö on tema lemmikhobi

Villu Parvet

LÕPP

From: huulimuuli
Sent: 13. jaanuar 2005. a.
22:36
To: tikutaku
Subject: lopp

style="FONT-SIZE: 8pt; COLOR: gray; FONT-FAMILY: Arial">Uudised » CMA-s toimuv »
UUS OTSUS
UUS OTSUS: Muutub internetilahenduste teostamine 2003-12-02
13:12:23
autor: Ain-Villu Parvet

Nagu ilmselt olete tähele
pannud, on viimasel ajal (ja kohati kogu aeg) teostatud muudatusi CMA töös.
Muudatused on olnud kogu aeg vajalikud, kuid nüüd on need mastaapsemad kui enne,
sest muudmoodi lihtsalt ei saa. Alates 1. jaanuarist soovime osati osanike
(Villu, Fred) survel, osati vajadusest olla konkurentsivõimelisemad, muuta
täielikult interentilahenduste teostamist. Seega puudutab alljärgnev jutt
eelkõige programmeerijaid ja projektijuhte (võite Prozaci ära
tellida).

style="FONT-SIZE: 8pt; COLOR: gray; FONT-FAMILY: Arial">2003. aastal tegutses
CMA kahjumiga, vaatamata faktile, et paljud inimsed (sh Villu ja Fred) tegid
tööd oluliselt rohkem, kui mistahes tööleping oleks saanud kohustada. Kätte sain
ise keskmiselt 10 k ringis FIE arvega (ülejäänud välja maksmata, sest raha
pole), projektijuhid näiteks (xxxxx keskmiselt 18,6 k , zzzzi 14,5k). Kasumit ei
ole, nii ettevõtte juhina kui osanikuna saan öelda: I am pissed off! Nüüd mõtleb
ilmselt üheksa inimest kümnest: ise oled süüdi, jobu, miks sa siis midagi ette
ei võtnud?! Loomulikult võtsin, kuid paljud muutused ei olnud lihtsalt piisavalt
suured (n: YYYY või ZZZZ lahkumine – inimene oli, läks ära, midagai suurt ei
muutunud teostamise seisukohalt, ainult kulud läksid väiksemaks). Praeguse
süsteemi kohaselt saavad projektijuhid tasu käibe pealt ning puudub igasugune
motivatsioon muuta teostamise protsessi efektiivsemaks. Nüüd jõuamegi probleemi
tuumani: keskmiselt kulus projektide tehnilise realiseerimise peale 2003 aastal
(mis ei sisalda kujundust) u 85 – 90 k kuus. Võttes arvesse, et see sisaldas
projektijuhtimist (süvavestlus, tööülesannete andmine, kontroll, koolitus,
parandused) ja tehnilist teostust (admini keskkonna, hiljem BB tahakeeramine) on
tegemist üpris suure summaga. Viimasel ajal hakkas mind järjest rohkem huvitama
küsimus, kas seda oleks võimalik teha efektiivsemalt. Loomulikult olime selle
üle ka varem mõelnud, kuid siiani piirdus see pigem lähenemisega, kuidas teha
rohkem ja kiiremini, mitte kuidas teha seda
teistmoodi.

color=gray> style="FONT-SIZE: 8pt; COLOR: gray; FONT-FAMILY: Arial">

Möödunud pühapäeval, kui ma järjekordselt kulude küsimuse üle
pead vaevasin, sest olin saanud just aasta vanemaks, aga tundsin, et midagi
eriti tähsitada ei ole, ilmus välja Martin Vahtel. Vaatasime koos läbi viimase
poole aasta projektid minu initsiatiivil. Martin on eelnevalt teinud ligi 70
veebilahendust ja tahtsin teada tema arvamust. Nüüd oluline aru saada, et
tegemist ei olnud minu sooviga kedagi süüdistada, kui siis vaid iseennast.
Jõudes kuludeni analüüsimiseni, tõdesime mõlemad mõningase kahetsustundega, et
need tehnilise teostuse kulud on päris suured (ka peale RRRR lahkumist ligi 70
k kuus). Küsisin, mis Martin sellest arvab. Ühel hetkel ütles muidu ratsionaalse
inimesena tuntud Martin Vahtel naljaga pooleks midagi stiilis (ma ei mäleta
täpset sõnastust):” Ma teeks need veebiprojektid ise 25 k eest kuus ära!”.
Loomulikult naersime mõlemad selle väite üle, kuid mida rohkem me rääkisime
sellest, et teostada veebiprojekte süsteemis Martin + üks või mitu progejat,
kelle ta ise valib allhankena, seda selgemaks sai, et tegelikult ei ole see
võimatu. Pean tunnistama, mulle meeldis see mõte eelkõige sellepärast, et
tegemist oli piisavalt hullumeelse ja enesekindla väitega muidu äärmiselt
ratsionaalselt inimeselt, mis (juhul kui see toimiks) hoiaks kokku n: 6 kuu
jooksul ~ 350 k. See omakorda tähendaks, et näiteks 20% kasumimarginaali puhul
peaksime sama raha teenimiseks näiteks poole aasta jooksul vähem müüma üle 1,5
mio vähem. See omakorda tähendaks, et saaksime veidigi rohkem valida seda, mida
ja mis hinnaga müüme. Kuidas seda teha? Meenus üks tsitaat doktor Njordstömilt,
kes ütles, et kasumlikkust on võimalik saavutada 15 minutiga: lase kõik lahti ja
võta tööle parimad eraettevõtjatena. Tundub mõistlik.

Skeptikud ütlevad nüüd näiteks, et see ei ole lihtsalt võimalik,
sest tööd on nii palju, et seda ei oleks sellisel kujul lihtsalt võimalik ära
teostada. Võib olla, kuigi arvan, et see väide on “bull”. Näiteks on siiani
peetud lugematuid asju ajaloos võimatuteks. Lugesin hiljuti lugu sellest, kuidas
Fred Smith (kes asutas FedEx’i) kirjutas ülikooli professorile töö sellest,
kuidas korraldada üleöö kaubandust efektiivsemalt ja sai hindeks ‘C’, sest idee
oli huvitav, aga mitteteostatav. Samas vend on nüüd miljardär, nagu ka lugematud
teised, kelle ideid peeti idiootseteks.

Kuna me ei saanud olla aga ebaõiglased projektijuhtide suhtes, kes
on kahtlemata näinud paljud vaeva töö tegemisel. Saatsingi neile kõigepealt
alljärgneva maili:

—– Original Message —–
From: Villu Parvet (CMA)
To:
xxxxx (CMA) ; zzzzi ; href="mailto:martin.vahtel@cma.ee">martin.vahtel@cma.ee
Sent: Monday,
December 01, 2003 9:58 AM
Subject: uus süsteem

Alates 1. jaanuarist muutub korraldus CMA-s. Seekord võtame
eesmärgiks
kasumi teenimise. Saame ühendada selle ka teie võla kauaoodatud
kustutamisega.

Käesoleval hetkel teostavad internetilahendusi: xxxxx, zzzzi,
wwww,
OOOO, VVVV, RRRR?, IIIII(õnneks enam mitte LLLL).

Kogukulud programmeerijatel on 35-40k. Projektijuhid on saanud
viimase 8
kuu keskmisena saanud:
xxxxx 18 000 kr kuus
zzzzi 14 500 kr
kuus.

Selles arvestuses ei ole nn võlga, mis tekkis sellest, et
märts-august
said xxxxx ja zzzzi arvestuslikult tasu kasumi pealt.
Nn võla
suurus selle arvestuse järgi on:
xxxxx 93 826
zzzzi 58 310

SEEGA PALUME KOOSTADA IGAL ÜHEL TEIST KONKREETNE ÄRIMUDEL TAVALISTE
BB-l
PÕHINEVATE INTERENTILAHENDUSTE TEOSTAMISEKS.

Selles peab olema ära toodud vastus
küsimusele:

1. Kes on tavaliste internetilahenduste
teostaja(d)?
2. Kui suur on tasu töö
eest?
3. Mis tingimustel see saadakse? (püsitasuna,
seotuna projekti eelarvega, kasumiga jne).

OLULINE!
Ei maksa piirata ennast sellest, kes hetkel tööl on,
sest esmalt
lasemegi kõik ülalpoolnimetatud isikud lahti ning võtame 1.
jaanuarist tööle
vaid need, keda uue teiepoolt pakutud ärimudeli alusel vaja
on.

Küsige kindlasti, kui sõnum jääb ebaselgeks. Kuna tegemist ei ole
mingi
raketiteadusega, siis saatke palun oma esialgsed ärimudelid ära tänase
päeva
jooksul (hiljemalt homme hommikuks). Ärimudel võib sisaldada ka teie
võlgade
likvideerimist kui eeltingimust sääraseks tööks.

Head nuputamist või siirdumist uutele väljakutsetele
Peaasi
on mitte kurvastada, alati on olemas Viag ra, Pro zac ja Intral.

Villu Parvet
CMA
Tel .65 63 029
GSM 05 111 624
href="mailto:Parvet@cma.ee">Parvet@cma.ee

dir=ltr>
————————————————————————————–