Lühhike oppetus kuidas valmistada
Pardiõlut[tm] mis roemustab hinge ja on ihhole kasolik!
Keeda peale peolt tulekut öösel
kella 2 ajal pottidega kolistades ja roppe laule ümisedes 50l
vett. (NB! Keetmisel ole ettevaatlik, sest keev vesi kõrvetab
purjus jõrujat samahästi kui kainet).
Lase veel vannis öö läbi
jahtuda.
Lahusta jahtunud vees (kasutades
abi-anumakest)
a) 3 kg suhkrut
b) 4 pakki Cibuse
kalja/õllepulbrit
c) 3 (aga võib ka 4) 1200gr
botskat maltoosat
Lisa saadud sogasevõitu
vedelikule 25gr suhkruga vahule hõõrutud pärmi
Lase vannis lina all käärida
umbes 24 tundi kuni tulemus meenutab rammusat turbaraba
Vala „turbaraba“
nõusse ümber püüdes välja filtreerida
enamikku „turbast“, mis tegelt on kaljapulber aga pole
ikkagi hea juua. Laisad inimesed kasutavad sõela, tublid
inimese filtreerivad läbi mitmekordse marli. Mina olen laisk
inimene.
Uha virdesse umbes tassike (200
gr) suhkrut ja sule kiirelt nõu.
Lase kinniselt umbes 4-6 tundi
käärida, aeg ajalt tassikesega kontrollides kas surve on
juba tulnud. (NB! Proovima ei pea iga 15 minuti tagant, tund on
täiesti piisav intervall)
Kui toores õlu tundub juba
paras, maitsel on kübeke magusat mekki juures ja surve tundub
piisav, siis sukelda õllekeha külma vette, et
käimine seisma jääks. Liiga kaua kinniselt soojas
käinud õlu kaotab oma maitse ja muutub praska sarnaseks
„roomikuks“. Eriti halval juhul võib tünn
õhku lennata ja kes neid kahjusid siis kokku arvab.
Lase umbes 3 päeva külmas
vees laagerdada, siis aseta nõu Seat Toledo pagaasnikusse
külili, et ikka nodi
kenasti peale tõuseks ja kihuta teise eestima otsa
ee.kevadele.
Enjoy!
Olulilleline Märkus: Pardiõlle valmistamise tehnoloogia kuulub GNU Creative Commons litsentsi alla