Bastardoperaatori Päevaraamat

Hiljuti muutusid meil töö juures telefoninumbrid. Õnneks
on meie tublide arendajate vilgaste näppude all sündinud
ettevõtte telefoniraamatu rakendus, kust muu hulgas ka
vcard.vcf formaadis infot saab pärida.

Otsustasiin täna oma Nokia 5070 telefoniraaamatu ka
ajakohastada. Tehtud mõeldud! Laen maha mulle vajaliku portsu
vcarde, lükkan telefoni infrapunaga järele, püüan
faili laadida ja… saan telefoni käest pasunasse: „Device
unexpectedly closed infrared connection“.

„Õige!!! See on ju Nokia sõnnik, sellega EI
SAA standardlahendusi pidi suhelda!“

Käivitan siis äraneetud Nokia PC Suite ja püüan
vcardi avada, ning saan PC Suite käest nätaki vastu
hambad: „This is not a valid contact file“. FUCK!

Proovime Outlooka. Ennäe imet, „contact filel“pole
tegelikult häda mitte midagi, see süüakse pikema
jututa aadressiraamtusse sisse. Püüan siis Outlooki
aadressikirjet lohistada PC Suite. Huiat! Drag and Drop ei toimi!

Egas midagi, süngime siis. Kuna halvad kogemused on mind juba
õpetanud kogu Outlooga kontaktivaramu sünkimise halbduse
kohta, siis teeme uue tühja aadressiraamatu ja impordime
vcardid. Ettevaatlikult käivitame PC suite ja palume tal
sünkroniseerida ühepoolselt, suunal OL -> Nokia 5070.

Ennäe imet, sünkroniseerimine õnnestubki. Kuid
vara veel hõisata. Piilume telefoni ja mis me näeme.
Sünkroniseeritud kontaktidel pole mitte telefoninumbreid
uuendatud. Oh ei! Nokia oma otsatus tarkuses on sama nimega kontakti
lihtsalt juurde teinud. „Hurraa!“

Nokia telefoniraamatust kontaktide kustutamine on tõeline
ergonoomika-ime. Seda ei tehta ei ühe, kahe, ega isegi kolme
klõpsuga. Üheainsa näruse kirje kustutamiseks on
kolme erineva klahviga vaja teha kokku viis klõpsu!

Heakene küll, Nokia PC Suite sees on ju ka „Contact
browser“, eks kustutame siis seal üleliigsed kirjed.
Lootusrikkalt avan ma CB ja näen seal… umbes üle-eelmise
sünkimise aegset cachetud seisu. Nimekirja telefonist uuendama,
võimle kuidas tahad, ei ole see käkk paraku nõus.
Siinkohas saab minu kannatus otsa ja telefon lendab ühte ning
laptop teise nurka…

See saan on mul üle tüki aja jälle Nokia marki
telefon. Viimati oli mul Nokia 1610 kunagi väga-väga ammu.

Minu mõistus ei võta kuidas kuradi moodi saab Nokia
olla turuliider. Nad teevad ju sitta! Nende käkkide ergonoomika
on totaalne pask. Suhelda saab nende telefonidega ainult
proprietaarset Nokia PC Suite pidi, mis on, olgem ausad sitt
kuubis! Puujalgne kuid see eest
bugine.

Ehk on Nokia telefonid suunatud ahvi kannatusega isikutele, kes soovivad oma ränka karmavõlga hirmsate kannatustega kergendada

Kuidas arendaja vigu parandab:

1. Nooremprogrameerija. Teeb arenduskeskkonnas paiga valmis. Tshekib muudatustehaldusesse. Paigaldab testkeskkonda. Testib. Paigaldab tootesse.
2. Programmeerija. Muudatustehaldus on nõrkadele! Tshekib testi välja nooremarendajate viimase versiooni. Pätsib otse testis. Komplieerib ja pagaldab testi. Testib. Paigaldab tootesse.
3. Vanemprogrameerija. Source on nõrkadele! Tshekib testi välja nooremarendajate viimase versiooni. Kompileerib. Pätsib HEX editoriga binaare. Paigaldab pätsitud binaari otse tootesse.
4. Tõeline Programeerija. Binaarid on nõrkadele! Pätsib debuggeriga tootes jooksva koodi memory imaget.

Asukoht: Pärnu Maantee viadukt nn. “Hendriksoni küür”
AYBABTU Eesti moodi:

Majandus- ja kommunikatsioonimisnteerium otsib INNOVAATILISE HINGEGA PEASPETSIALISTI

Aga minule meeldib sellest kuulutusest see lause: “Töö eeldab esinduslikkust, eesmärgipärast tegutsemist ning vastutuse võtmist oma töö tulemuste eest, mõõdukat rutiinitaluvust ning aeg-ajalt sagedast reisimist.
“

Elu pani näkku vol1 :
Ostan mina Elumoto 2008 messilt endale sõidujopet. Müüja, kes tegeleb samal ajal veel teise kliendiga lööb kaaridterminali “21.50″
Sellesse kohta kuhu peaks “2150.-” käima. Mina muidugi automaatselt ütlen: “Kulla mees, sa teed praegu endale külma…”

Ma vihkan selliseid situatsioone, kus ei ole võimalik õigesti käituda. Otse loomulikult piinas mind hiljem terve õhtu kahjutunne asjatult raisatud 2128.50 krooni pärast. Oleks suu kinni pidanud, siis oleks jälle südametunnistus piinanud, kuna ilmselt oleks too õnnetu müüja ise selle kahju oma tagasihoidlikust palgast pidanud kinni pappima. Nagu venelased ütlevad: “Mine kuhu tahad, ikka on tee püsti ees!”

Elu pani näkku vol2 :
Ja Motomaania loositud mootorratast ma ka ei võitnud (Kuigi see on tavapärane sadistika mitte mingi eriline saatusekius)

Aga täna leidis naine jällegi sahtlist suurema summa sularaha, mis oli sinna mingil põhjusel ununenud. Väga teretulnud kosutus tsiklivarustuse ostmisega kõhnaks jäänud eelarvele.
Kindlasti leidub vähemalt üks usuhullust debiilik, kes tahaks nüüd siit välja lugeda mingi idiootliku näite, kuidas Jumal tasub eetilise käitumise eest. Bullshit muiudgi! Puhas juhus! Pealgi polnud see raha sinna ju pühast vaimust tekkinud vaid kunagi kõrvale pandud ja lihtsalt ununenud.

Selle asemel, et 160 milli
mingi idiootliku t*ratohika peale lendu lasta, mis mitte keda
kuraditki ei huvita, tuleks see papp kulutada Vabadussõja
tutvustamisele nii, et noortel ka huvitav oleks. Nooremat põlvkonda
ei koti mingi Vabadussõda ja mingid ätid ja mingi sammas
poole kopika eestki! Miks? Sest me ei oska seda neile müüa.
Patriotism on NULL, sest puudub korralik Vabadussõda tutvustav
materjal. Kui vaadata üle lahe, siis sommidel on karjakaupa
filme kus nad muudkui uhkusega jutustavad kuidas nad tibalt kottisid.
Aga meil? Meil on närune marmorvahvli-film ja kõik. Vsjo!
Selleks, et Vabadussõja teemat popimaks muuta, tuleks noortele
anda sellised iidolid või kangelased kellaga ennast samastada.
Mingi paks Konstantin v. vuntsidega Laidoner ei müü.

Ühesõnaga,
lolluste asemel tuleb 160 milli jagada järgmiselt:

80 milli täispika
Vabadussõja-teemalise parimas Hollywoodi stiilis eriefektidest
kubiseva action-filmi tegemiseks. Film võiks pigem olla
„realistlik“ selline „Saving Private Ryan“
tüüpi. Sihtgrupp – täiskasvanud.

60 milli Vabadussõja-teemalise
seriaali tegemiseks. Seriaali peategelane võiks olla selline
Rambo-tüüpi superkangelane, kes vasaku käega tiblasid
laiali peksab. Sihtgrupp – teismelised.

14 milli Vabadussõja-teemalise
arvutimängu tegemiseks. Mootori (näiteks CoD4 oma) võiks
litsentsida ja teha ainult missioonid. Sihtgrupp – kõik
arvutimängurid.

6 milli Vabadussõja-teemalise
täispika multifilmi tegemiseks. Seal võiks idast peale
tungivate jõledate koletiste vastu võidelda mingi
„fantastilise neliku“ sarnane superkangelaste punt.
Sihtgrupp – lapsed ja varateismelised.

Nüüd tahab keegi
norija muidugi viriseda, et „aga meie vabadussõjas ei
juhtunud midagi niisugust“. No ja mis siis, et ei juhtunud?
Mõtleme välja! Mis on lõppkokkuvõttes
tähtsam, kas mingi idiootlik „ajalooline tõde“
või see, et meie noored on oma ajaloo ja oma Vabadussõja
üle uhked?

Ma garanteerin teile, et meie
noorema põlvkonna patriotism tõuseks 100% kui see
sambaraha umbes sedasi kulutada. Eeskuju elust on olemas –
Ameerika Ühendriigid. Nende sõjalised aktsioonid pärast
teist Maailmasõda on olnud üks läbikukkumiste ja
äparduste joru. But who cares? Tänu Hollywoodile näeb
pool maailma US Army’s võitmatute supersõdurite armeed,
mis on varustatud ulmelise supertehnikaga ja millest võitu
saada pole lihtsalt võimalik.

Kuna meil pole Vabadussõja
ajalugu võimsate lahingute ja kaasakiskuvate
superkangelastega, siis tuleb see lihtsalt välja mõelda.
Nii ja ainult nii müüme me Vabadussõda sellele
põlvkonnale, kellel pole kunagi olnud Nõukogude Liidu
Kodaniku Passi.

Kuidas näidata arendajale, et sul on tema koodi kohutavast kvaliteedist tõesti absoluutselt kõrini:

1. trükid sortsu välja
2. paned karpi
3. situd sortsu peale
4. pakid karbi kindlalt toidukilesse
5. saadad pakiDHLiga arendajale