Elu pani näkku vol1 :
Ostan mina Elumoto 2008 messilt endale sõidujopet. Müüja, kes tegeleb samal ajal veel teise kliendiga lööb kaaridterminali “21.50″
Sellesse kohta kuhu peaks “2150.-” käima. Mina muidugi automaatselt ütlen: “Kulla mees, sa teed praegu endale külma…”
Ma vihkan selliseid situatsioone, kus ei ole võimalik õigesti käituda. Otse loomulikult piinas mind hiljem terve õhtu kahjutunne asjatult raisatud 2128.50 krooni pärast. Oleks suu kinni pidanud, siis oleks jälle südametunnistus piinanud, kuna ilmselt oleks too õnnetu müüja ise selle kahju oma tagasihoidlikust palgast pidanud kinni pappima. Nagu venelased ütlevad: “Mine kuhu tahad, ikka on tee püsti ees!”
Elu pani näkku vol2 :
Ja Motomaania loositud mootorratast ma ka ei võitnud 
(Kuigi see on tavapärane sadistika mitte mingi eriline saatusekius)
Aga täna leidis naine jällegi sahtlist suurema summa sularaha, mis oli sinna mingil põhjusel ununenud. Väga teretulnud kosutus tsiklivarustuse ostmisega kõhnaks jäänud eelarvele.
Kindlasti leidub vähemalt üks usuhullust debiilik, kes tahaks nüüd siit välja lugeda mingi idiootliku näite, kuidas Jumal tasub eetilise käitumise eest. Bullshit muiudgi! Puhas juhus! Pealgi polnud see raha sinna ju pühast vaimust tekkinud vaid kunagi kõrvale pandud ja lihtsalt ununenud.