Tsitaat ühe spetsiaaltarkvara ostu-müügi lepingust:
Käesolevaga tagab Xyz AS, et lepingu objekt (XXX) on uus, kasutamata, kõige kaasaegsem ja selle disain ja materjal vastab uusimatele täiustustele. Xyz AS tagab et lepingu objektil ei ole projektist, materjalidest või tootmisest põhjustatud puudusi.
Lõpuks ometi leidub firma, kes julgeb väita, et tema valmistatud tarkvaras ei leidu bugisid. Lisaks on antud tarkvara tootmisel kasutatud ainult kvaliteetseid teeke ja kompilaatoreid. Kohe süda läheb soojaks.
Comments Off
Täna hommikul hammustasin ajaviiteks lahti Õnnetu Analüütiku Juhtumi.
Tunudb, et SASi insenerid on otsustanud ajaviiteks ISE st. SASi siseselt ORA-veateateid genereerida, selle asemel, et neid Oracle kliendilt edastada. Muud seletust ma antud juhtumile ei näe.
Nimelt oli Õnnetu Analüütiku masinas, tnsnames.ora sees psikene näpukas, mis väitis baasi pordiks olema 1525 (tavalise 1521 asemel).
Mis teie arvate, mis veateate peaks selle peale saama? Mina eeldaks ORA-12541 “No Listener”
Aga mida SAS mulle ütleb, siis kui ta ütlema sundida? (Vaikimisi ei ütle ta üldse mitte midagi vaid näitab Library asemel tühja kohta.) Aga sedasi:
ERROR: ORACLE connection error: ORA-01017: invalid username/password; logon denied.
ERROR: Error in the LIBNAME statement.
Väga innovatiine.
Comments Off
Täna tuli supportida SASi suppordi-isikut, kes ei saanud kuidagi ühte õnnetut analüütikut supporditud.
Jagatud õiguste ja igasuguse loogika põhjal peaks see õnnetu analüütik saama ligi ühele teatavale Metadata Libraryle (andmebaasile). Paraku, ilmselt kasinate ohverduste tõttu SASi-jumalale, ei saa tema sinna teps mitte. Mitte, et ta saaks “access denied”. Oh ei! Nimetatud library lihtsalt ei eksisteeri tema menüüs. Pole! Nagu lehm oleks keelega ära tõmmanud.
Põhjused, miks Analüüsijumal nimetatud isiku vastu armuline ei ole, jäidki välja selgitamata.
Comments Off
Tänane eduelamus seondugu meil “suurepärase” analüüsitarkvaraga SAS. Täpsemalt sealse nn. “õhukese” kliendiga, SAS EG4.
SAS EG4 arvab, et ta on igati tore ja abivalmis, kui peab meeles viimati kasutatud Metadata Library (andmebaas SAS keeles). Võtad File->Open->Data ja ongi dialoogis kohe viimatikasutatud Metadata Library lahti ja võid asuma tabeleid valima. Okei, kõik on siiamaani ilus!
Aga mis saab siis kui nimetatud Library ei ole parasjagu kättesaadav?
Midagi ei saa… isegi mitte teisi librareid. Just nimelt nii ongi! Kui antud Library pole kättesaadav, siis küsib EG4 igaks juhuks uuesti teie parooli ja kui uuesti autentimise peale server talle ikka seda Libraryt kätte ei anna, siis karjatab ahastavalt suhteliselt ebaadekvaatse veateate ja sureb sinna dialoogi ära. Mitte ainult tabelite valiku kast pole tühi (see peabki tühi olema, kui Library pole kätte saadav) vaid ka Libraryte puu on tühi. Mitte ühtegi teist libraryt ka avada ei saa. Lahe!
Kuidas teile meeldiks näiteks niisuguse käitumisega failihaldur, mis peaks alati meeles viimati külastatud kataloogi ja kui te juhtute selle kuritegelikult kustutama, siis karjataks ahastavalt “Vaili põle” ja keelduks kategooriliselt näitamast ka ühtegi teist kataloogi, demonstreerides selle asemel tühja juurkataloogi?
Burn, enterprize, burn!
Comments Off
Täna oli mul ebaõnn mitte vältida TOADi kasutamist. Algatuseks tuletan meelde, et ma pole üldsegi mingi Hoorakle-guru, isegi mitte Hoorakle-rookie, aga sees-elleks.
Pastan siis mina TOADi sisse mingit SQLsodi, mis muu hulgas sisaldab ka rida dbms\_output.put\_line(foo)
TOADi ilmub rida — d m _ u p t p (foo)
WTF?
Kustutan ühe märgi ja rida ilmub nähtavale — bms\_output.put\_line(foo)
Tipin “d” ja — d m _ u p t p (foo)
WTF?!?
Teen ekraanipaugu, et teistelegi seda müstikust näidata ja ennäe imet — ekraanipaugul on kõik omal kohal — dbms\_output.put\_line(foo)
Ja ongi müstika lahendatud — rdesktop ei suuda korraldikult näidata seda fonti bold italicus mida TOAD antud süntaksielemendi highlightimiseks kasutab.
Comments Off
Niivõrd professionaalne N&H otsekui IT-mehe suust kukkunud. Bravo! Nauding on lugeda Tõelist Meistrit.
Comments Off
Täna käisid töö juures M. (tegelikult B.) ja C. (tegelikult C.) insenerid uurimas, et miks kurat siis ikkagi 3 kuud hoolikalt testitud rakendus tootesse panemisel ikaldama hakkas.
Inseneride konsentratsioon oli nii kõrge, et osa süsadminne kartis juba singulaarsuse teket. Singulaarsust siiski ei tekkinud, ainult tuletõrjealarm sai vaimse orgasmi.
Pika ja keerulise uurimistöö käigus, selgus muuseas ka tõsiasi, et teatud Rakenduse teatud exceptioni töötelmisel tekib uus exception, sedapuhku juba nullpointer tüüpi. Urundaja keeras sealsamas koha peal kokku pätsi, mis sai ka puusalt tootesse tulistatud. (Kids, don’t try this at home!)
Lisaks suutsid C. insenerid välja raalida ka selle, et Rakendus saab väga-väga pahaseks kui SOAP sõnumid temani vales järjekorras jõuavad. Ühtlasi selgitab see põhjuse miks vead testides ei ilmnenud. Teststsenaariumid nimelt töötasid alati ilusasti teinteteise järel ja sõnumid ei läinud kunagi sassi. Vana sõnumirouter (mille kõhtu ei näe) tõenäoliselt tagas mingi häkiga sõnumite kindla järjekorra. Uude sõnumirouterisse, aga polnud keegi seda featuuri projekteerinud. Tõsine enterpraiss ühesõnaga.
Niisiis on vajalik kogu Rakenduse sõnumite töötlemise automaadi põhjalik ringi kirjutamine. Aega selleks, on härrastel M. arendajatel, ei rohkem ega vähem kui 2 ööpäeva, sest vastavalt lahkete projektijuhtide lubadustele peab Rakendus 24.ndamal rahvusvahelisse tootesse minema. Jääme huviga ootama uusi arenguid.
Comments Off
Mõtlesin täna välja uue mängu — “Edgari rulett.”
Mäng on väga lihtne ja meenutab oma olemuselt chicken game, ainult et tagajärjed on vähem letaalsed, kuid seda hullemad.
Reeglid on väga lihtsad: Võidab see, kes poodi mineku kõige hilisemaks jätab, kuid siiski käraka kätte saab.
Head mängulusti!
Comments Off
Käesolev geniaalne kommentaar ilmus algselt Tarbija24 artikli
„Ühineme Vista vastu“ all:
/../
28.03.08 19:03
tonysa
Veel üks täiendus.
Tuleb välja, et ma siiski
pole viimane mohikaanlane.
See puudutab W2K kasutamist.
Olen
täielikult selle süsteemi pooldaja, sest ainuke probleem,
mis vahete- vahel ilmub on seotud programmide tegijatega. Need on
nagu kinni liimitud mõttesse, et programm peab ennast
kirjutama MS süsteemi registrisse!
Aga minu arust ei pea.
Viimasel ajal on ilmunud programme, mis ennast ei kirjuta MS
registrisse, Ja ikka töötavad!
Tänan "olavsu1",
et peale minu on veel kedagi, kes kaitseb Windows2000-ndet+SP4 , mis
on MS toodangust ainuke enam-vähem lõpetatud süsteem.
Kui
te kõik kasutajad teaksite, et MS’l on kõikidel
süsteemidel peal pidur, mis takistab nende kiiremat tööd.
Selle
piduri mahavõtmisel võib programmide töö
kiireneda 20 – 170%.!!!
Aga MS-l on vaja, et kogu aeg uuendaksite
oma arvutit.
Aga vaatamata kiiremate protsessorite ja suuremale
mälule
süsteemi resurss ei suurene.
Lisan tutvumiseks
aadressi
http://computer.howstuffworks.com/question466.htm
See
aadress on neile tutvumiseks, kellel on utoopiline arvamus
resursist.
Ja see et Bill Gates’i süsteem ei suuda välja
rabeleda DOS’i ajast on väga iseloomulik! Seda ei tahetagi
teha.
Bill tahab loomulikult oma lossile veel kümmekond saali
juurde ehitada, selleks on vaja kogu aeg turule pakkuda uut
toodangut, ainuke häda, et toodang on kogu aeg praak. aga arvan,
et see on sihilik tegevus, sest siis lubatakse jälle uut ja
paremat ja kõik usuvadki ja ostavad jälle!
Veel mõni
sõna XP kapsaaeda.
Kas te ostaksite poest ülikonna,
mille pintsakul puuduvad nööbid ja pükstel lukk? Või
naiste rinnahoidjal puudub kinnitus? Aga seda see MS’i toodang kogu
aeg on. Üheainsa "patch’i" väljalase thendab, et
toodang ei ole valmis!
Olen jõudnud järeldusele, et
kui see ei ole sihilik tegevus eelpool mainitud põhjustel,
siis MICROSOFT CORPORATION ei olegi võmeline valmis tegema
TÖÖKINDLAT süsteemi.
Selle põhjenduseks on
mul oma teooria, aga seda siin ei esita
/../
Viide originaalile:
http://www.tarbija24.ee/tarbija24_forum.php?forum=3&forum_show=318&forum_id=49151
Nutmaajavalt kurb on vaid see, et seda põnevat „teooriat“
lugeda ei saa.
Comments Off