Olnud meil raamatupidur nagu raamatupidurid ikka. 60ndates aastates, vana paks ja kole-kandiline naisterahvas.
Heliseb telefon
RPidur: “Tead mul on siin kolm auku kuhu saab panna…”
Mina: .oO (Uh-Oh! Miks mina ;( )
RPidur: “…aga miks ma ei saa panna sinna auku kuhu ma tahan panna. See auk on mul HALL!!!”
Mina: .oO (AAARRGGGHHhhhhhhhhhhhh!!!)
/millalgi aasta 1999 paiku – postitatud Usenetti/
Ei saa koledat kogemust mitte teiega jagamata jätta, et tulevikus
teaksite hoiduda…
Lugu syndis täna hommikul ja oli kole, seltsimehed, ausõna kole…
Eks ilmunud minu juure hädaline kodanik (tuttava tuttav jne…).
Temal hädasti printida vaja… nu mina, hea inimene, muidugi
luban. Istub sis kodanik, niheleb arvuti taga… ei tee nagu
midagi tarka. Mina muidugi uurima, et kas saad hakkama ja kõik
on ikka selge… ja-jaa, kõik on OK, ma kohe.
Ja palub vett.
Miks ka mitte – minulgi kuivab hommikuti suu – toon talle vett
ise lähen omi asju ajama… ja järsku silmanurgast märkan,
et kodanik teeb veega mingeid imelikke manipulatsioone ja siis
hakkab seda masina peale LAIALI PRITSIMA!!!
Tal, nagu selgus,
oli vaja oma (minu!!!) töökohta PYHITSETUD VEEGA puhastada…
Tal olid PYHAD TEKSTID… Ei maksa kahelda, et kodanik oleks
oma “pyhitsetud vett” ka printerisse valanud, kui ma poleks
teda jõhkra sõimu saatel ukse taha kupatanud…
Viimase asjana pyydis ta mulle selgeks teha, et neid pyhasid
tekste, mis ta minu masinasse kopis ei tohi MINGIL JUHUL
kustutada, sest muidu tabab mind Jumala karistus…
Niiet ettevaatust tõsiusklikega, muidu “õnnistatakse”teie
klaverid/iired/printerid samuti ära…
Powered by WordPress