Autor vabandab Kuno Talimaa, Mati Udso, Tarmo Sepa, Ivar Pikkeri jt. ees, kelle väärikad ponnistused Useneti risustamisel on siinkohal üles tähendamta jäänud.
27/2/2010
“Miks ei performi?” ehk kodukootud TDWTF
Alljärgnev pseudokood iseloomustab teatud arendajate lähenemist andmebaasidele. Näide on loodud kunstlikult 3 peamise antipatterni baasil:
1. tee alati select * ja viska mittevajalik minema
2. Enne iga päringut ava andmebaasiühendus, peale iga päringut sulge AB ühendus
3. for tsükkel on parim vahend query_stringi parsimiseks
Kõigi 3 “metoodikaga” on õnnestunud korudvalt kokku puutuda otsides vastust küsimusele, mida äripool ikka sysadminile esitab: “MIKS ON AEGLANE?!?”
SUB SQLQuery(QueryString)
MyConnection = OpenSQLConnection(MyHugeSeveralTensofGigsDatabase)
MyResult = MyLocalConnection.Query(QueryString)
MyConnection.close
END SUB
' Define nice interface for that stupid SQL thing
SUB GetFromTable(Index, Table)
TmpResult = SQLQuery("SELECT * FROM " + Table)
TmpResult[Index]
END SUB
SUB CountTable(Table)
SQLQuery("SELECT COUNT(*) FROM " + Table)
END SUB
' FIND USER
SUB FindUser(Name)
FOR (I = 0; I < COUNT("USERS"); ++I)
IF GetFromTable(I, "USERS").USERNAME = Name THEN
RETURN GetFromTable(I, "USERS")
END IF
END FOR
END SUB
FindUser("DumbAss")
Ja siis imestatakse:"MIKS ei performi"
Pseudokoodi aitas kirjutada qwr (qwr _at_ linux jee jee)
Comments Off
28/1/2010
Kogutud tsitaate Kalev Jaiki majandusõpetusest
Kes on Kalev Jaik vaata SIIT
Kogu seda täiesti hullumeeleset threadi loe SIIT
Kalev Jaik, 7-klassilise haridusega isehakanud filosoof, uue majandus- ja füüsikateooria autor kirjutab:
“Miks tööjõud on Aafrikas odavam? Miks varad üldse on Venemaal odavamad kui Soomes? Mitte mingisuguse konkurentsi ega turumajanduse pärast, vaid hoopis kuiritegelike finantsmahhinatasioonide pärast, mille toimet on veelgi võimendatud majandustsoonide vaheliste tõkkebarjääridega.”
“Valik aktsiate ostmisel on niisama vähe töö, nagu näiteks valik loteriipiletite ostmisel, või valik panuste tegemisel hipodroomil. Töö on tootmisse rakendatud inimtegevus, mitte aga mingi osalemine tegelikult mittetootlikus mängus või mingisuguses pettuseskeemis.”
“Kuid riik oma abikätt nende inimsuhete reguleerimisel tegelikult ei andnud, ega lubanud ka talupidajal oma majapidamises korda majja lüüa omakohtusüsteemi sisseseadmise teel.”
“Eraettevõtlus saab eksisteerida vaid siis, kui on kiire, operatiivne ja tõhus riiklik õiguskaitsesüsteem, kus igasugune kohtumõistmine ja karistamine toimuvd viivitamtult ja väga tõhusalt umbes nii, nagu sõjaväes sõjaolukorras. ”
“Jälle heidate mulle ette, et ma ise pole majanduses mingit edu saavutanud, mis siis justnagu tähendaks, et minu majandusõpetus on rämps. Aga meie kuritegelikus majandussüsteemis ei õnnestugi kellegil teisel mingit püsivamat edu saavutada, kui selle süsteemi teenistuses olevtel pugejatel ussikestel. Edu või ebaedu ei olene siin kellegi enese võimekusest.”
“Kui ma räägin majanduses kasumitest-kahjumitest ja riskist, siis ma pean silmas majandustegevuse tõelisi tulemusi, mitte aga riisumise ja sabotaaziga saavutatud näilisi tulemusi. Sellepärast ütlengi, et riski faktor majanduses on suhteliselt väike, ja ühes majanduse arenguga kahaneb järjest enam. Seda võimalust, et mingi vähegi normaalsem majandus satuks kunagi kahjumitesse või kokku variseks, ei ole. Riisumisest ja sabotaazist tulenevad kahjumid ja risk aga on tänapäevases majandussüsteemis igapäevased ja üldlevinenud globaalsed nähtused. Näiteks see, et NL majandus kokku varises, ei olnud selle majanduse tõeline tulemus, vaid oli riisumise ja sabotaazi tagajärg. See majandus oli enne kasumlik ja tegelikult riskivaba nii, nagu ka too teine majandus, mis sellest sai. Praegune majanduskriis samuti ei ole majanduse tõeline tulemus, vaid on riisumise ja sabotaazi tagajärg.”
“See teooria ja valem on ju jama. Ma ei saa küll aru selles valemis toodud sümbolite tähendusest, kuid oletan ometi, et valem on põhimõtteliselt vale.”
“Seega rublad välismaal väärtusetuks tegi Nõukogude Liit ise kunstlikult. See oli ka väga vajalik, sest sellega päästis ta välimaa valuutasid hävingist. Vastasel juhul, kui ta ka välismaal oleks hakanud rublasid normaalselt varade vastu vahetama, seades niimoodi sisse rublade vahendusel normaalse võrdväärse kaubavahetuse, oleksid need tema rublad hakanud välismaal välja tõrjuma rubladest kehvemaid inflatsioonilisi valuutasid, näiteks igasuguseid liire, jeene, dollareid jne. Näiteks oleksid siis rublad välja tõrjunud inflatsioonilised dollarid mitte ainlt ülejäänud maaolmast, vaid ka USA-st. “
Comments Off
9/1/2010
Kasutajad tervitavad
Tere.
Kas te võite öelda, milles võiks viga olla, kui ma ei saa Livelinki sisse logida? Sisselogimisel ütleb: “Vale kasutajanimi või parool.”
Comments Off
3/6/2009
Mäluallokatsioon Kreeka moodi ehk: “64 MBytes ought to be enough for everyone”
/../
#define THIRTY_TWO_BYTES (32)
#define SIXTY_FOUR_BYTES (64)
#define TWO_HUNDREND_FIFTY_SIX_BYTES (256)
#define FIVE_HUNDREND_TWELVE_BYTES (512)
#define ONE_KILOBYTE 1024 /*1024*/
#define FOUR_KILOBYTES (4*1024)
/* 4 KB */
#define SIXTEEN_KILOBYTES (4*FOUR_KILOBYTES) /*
16 KB */
#define SIXTY_FOUR_KILOBYTES (16*FOUR_KILOBYTES) /*
64 KB */
#define TWO_FIFTY_SIX_KILOBYTES (64*FOUR_KILOBYTES) /*
256 KB */
#define HALF_MEGABYTE (128*FOUR_KILOBYTES)
/* 512 KB */
#define FOUR_MEGABYTES (1024*FOUR_KILOBYTES) /* 4
MB */
#define SIXTEEN_MEGABYTES (4096*FOUR_KILOBYTES) /*
16 MB */
#define THIRTY_TWO_MEGABYTES (8192*FOUR_KILOBYTES) /* 32 MB
*/
#define SIXTY_FOUR_MEGABYTES (2*THIRTY_TWO_MEGABYTES) /* 64
MB */
/../
long block_size(long size_requested)
{
long result = 0;
log_entry(E_WARNINGS_LOG,
"ECN_LIBMEM_CAT:0003: in libmem:block_size");
if (size_requested <= THIRTY_TWO_BYTES)
{
result = THIRTY_TWO_BYTES;
}
else if (size_requested <= SIXTY_FOUR_BYTES)
{
result = SIXTY_FOUR_BYTES;
}
else if (size_requested <=
TWO_HUNDREND_FIFTY_SIX_BYTES)
{
result = TWO_HUNDREND_FIFTY_SIX_BYTES;
}
else if (size_requested <=
FIVE_HUNDREND_TWELVE_BYTES)
{
result = FIVE_HUNDREND_TWELVE_BYTES;
}
else if (size_requested <= ONE_KILOBYTE)
{
result = ONE_KILOBYTE;
}
else if (size_requested <= FOUR_KILOBYTES)
{
result = FOUR_KILOBYTES;
}
else if ((size_requested > FOUR_KILOBYTES) &&
(size_requested <= SIXTEEN_KILOBYTES))
{
result = SIXTEEN_KILOBYTES;
}
else if ((size_requested > SIXTEEN_KILOBYTES) &&
(size_requested <= SIXTY_FOUR_KILOBYTES))
{
result = SIXTY_FOUR_KILOBYTES;
}
else if ((size_requested > SIXTY_FOUR_KILOBYTES)
&& (size_requested <= TWO_FIFTY_SIX_KILOBYTES))
{
result = TWO_FIFTY_SIX_KILOBYTES;
}
else if ((size_requested >
TWO_FIFTY_SIX_KILOBYTES) && (size_requested <=
HALF_MEGABYTE))
{
result = HALF_MEGABYTE;
}
else if ((size_requested > HALF_MEGABYTE) &&
(size_requested <= FOUR_MEGABYTES))
{
result = FOUR_MEGABYTES;
}
else if ((size_requested > FOUR_MEGABYTES) &&
(size_requested <= SIXTEEN_MEGABYTES))
else if ((size_requested > SIXTEEN_MEGABYTES) &&
(size_requested <= THIRTY_TWO_MEGABYTES))
{
result = THIRTY_TWO_MEGABYTES;
}
else if ((size_requested > THIRTY_TWO_MEGABYTES)
&& (size_requested <= SIXTY_FOUR_MEGABYTES))
{
result = SIXTY_FOUR_MEGABYTES;
}
else
{
log_entry(E_WARNINGS_LOG,
"ECN_LIBMEM_CAT:0003: Memory size requested %d exceeded \
maximum pre-defined block size. Allocating
memory requested.",
size_requested);
result = size_requested;
}
log_entry(E_WARNINGS_LOG,
"ECN_LIBMEM_CAT:0003: in libmem:block_size returning %d",
result);
return result;
}
See koodilõik pärineb absoluutselt elutähtsa enterprais sõnumirouteri sortsust. Nimetatud sõnumirouteri on valmistanud üks Kreekamaa tarkvarafirma, üle-Euroopalise vähempakkumiskonkursi võitja. Kood on kasutusel enamiku Euroopa Liidu riikide tolliasutustes.
Comments Off
8/1/2009
apache_mod_clairvoyance
Järgnev on lõiguke järjekordsest meeldivast mõttevahetusest pressiesindajatega. Teemaks siis veebiserveri logide analüüs
/../
Põhiline asi, mis kommil vaja on, on selline info, mis aitaks meil tõsta ettepoole selliseid rubriike ja teemasid (uudiseid), mida palju otsitakse/uuritakse või mida peaks rohkem vaatama, kuid millegipärast ei vaadata.
/../
Lahenduseks võiks olla näiteks: veebiserver logib lisaks nendele URLidele, mida kasutaja temalt küsis, ka kõik need URLid mida kasutaja temalt millegipärast ei küsinud. Alternatiivina võiks proovida ka pilda ja kristallkuuli integreerimist apachega.
Comments Off
17/12/2008
Ajalootund ilma Hillar Palametsata
Mida teavad tänapäeva noored üliõpilased Esimesest Maailmasõjast?
17:05 <+Villu_> aga ww1 pole nii huvitav
17:05 <+Villu_> 
17:05 <+Villu_> just mängulises mõttes
17:05 <+Villu_> lennukeid pmst pole, ratsavägi n shit
17:05 <+Villu_> raskerelvastus ju puudus kui nii vütta
Comments Off
2/12/2008
28/10/2008
Jälle hädad cachega
Minut.ee artikli “Väidetavalt muutub Ubuntu iga järgneva versiooniga aeglasemaks” kommentaarides sõna tuumateadlane, kelle jutt on pehmelt öeldes kummaline:
Linuxite häda on selles, et alati on kerneli suurus natuke
suurem, kui protsessoris oleva kiire vahemälu suurus – sellest
ka aeglane töö.
Näiteks 486 ajastul suudeti
kernel teha ligi 16 KB suuruseks ja ta mahtus kuidagi cache sisse ära
- samas töötasid nii videokaart, võrgukaart ja
helikaart.
Tänapäeva Pentium-M ja Core Duo ajastul
on kernel 1 kuni 4 MB pikk ja ta mahub jällegi vaevaliselt cache
sisse ära – samas pole lisandunud nii palju uute asjade tugesid,
mis tingiks kerneli sadu kordi suurema pikkuse.
Kui võtta
mingi 10 aastat vana linuxi versioon, mis oli mõeldud 486
arvutitele ja lisada sinna normaalne flashi toega webi lehitseja,
siis käivitub selline "kõik vajalik sees" linux
vaid paari sekundiga kaasaegses kiires arvutis ja kõik "lausa
lendab".
Teine häda on sihilikult liiga suureks
tehtud draiverid.
386 ajastul olid draiverid 4 – 16 KB pikad ja
nad suutsid ohjata videokaarti, võrgukaarti, helikaarti ja
muid seadmeid, ning tagada arvuti töö 1 MB operatiivmäluga.
Tänapäeval on aga draiverid 1024 KB, ehk 1 MB pikad ning
koos graafiliste liidestega isegi 100 MB pikad.
Toimub täiesti
mõtetu "igaks juhuks" teekide sisse linkimine,
olgugi et neid ei kasutata.
Kui tahta kiiret linuxit, siis
tuleks täitsa otsast uuesti alustada, kuid kontseptuaalselt läbi
mõeldud ja optimiseeritud lähenemisega.
Näiteks
võrgukaarti draiveri tuuma aluseks võta gigabitise
draiveri kontseptsioon koos sisse ehitatud bufrite haldamise toe ja
muude vajalike lahendustega – sellise peaks paarikümne kilo
suuruseks suutma ära optimeerida. Lisanduks vaid kilobaidine
seadmest sõltuv konfiguratsiooni fail, mis annab ette mälu,
io ja irq väärtused.
Aeglasemate 10 ja 100 megabitiste
võrgukaartite draiver oleks seesama gigabitise draiver, milles
bufrite haldamist ei toimu, kuid kõik muu on sama.
Sarnaselt
saaks ka videokaardi, helikaardi, usb ja muude seadmete toe äärmiselt
optimiseeritud kujul valmis kirjutada, kui see seada eesmärgiks
omaette.
Kui draiverid ja kernel on hästi väikseks
optimiseeritud, siis mahuvad nad cache sisse ära ja arvuti lausa
"lendab".
Siinkohas on ehk paslik meenutada, et varemgi on tehnikateadlastel cachega muresid olnud
Comments Off
10/10/2008
Väsimatud turvainsenerid
Insenerid on jätkuvalt tööhoos
http://www.alatus.ru:80/?a=about&b=../../../../../../../../etc/passwd%00.html
Kellel link soovitud tulemusi ei anna võib kaeda ekraanilaske:
Pauk1
Pauk2
Allikas: tonuonu
Comments Off