Bastardoperaatori Päevaraamat

Kunagi sai juba pühendatud üks post Kalev Jaikile, isehakanud “filosoofile” ja “teadlasele”. Kuna Kalev väsimatult jätkab oma “teooria” tuvustamist LHV foorumis ja ületab vist varsti juba 10 000 postituse piiri, siis on aeg teha taas üks vahekokkuvõte:
Kalevi “teooria” tuum minu poolt ühtlasest jaikmulast ja jaikplärast puhastatuna ehk nn.

Kalevi Postulaadid

Kalevi Esimene Postulaat Majanduse Kohta (Kapitalipostulaat)
Kaptial on tootmisesse rakendatud vara. Tootmisesse rakendatud vara e. kapital on oma olemuselt hävimatu, kadumatu ja kasvab piiramatult, normaalse st. Kalevi Postulaatidele vastava majandusüsteemi korral.

Kalevi Teine Postulaat Majanduse Kohta (Rahapostulaat)
Raha ei ole vara. Kalevi majandusüsteemis pole kasutusel vara vaid erilised osakud. Need osakud on tagatud kapitaliga (vt. Postulaat 1). Vahetusosakute tagatiskapital on riigi omandis. Vahetusosakud ei anna, õigus riigi valduses oleva kapitali juhtimsprotsessis osalemiseks ega dividendide saamiseks. Kapitalidividendid korjab riik kokku “riigimaksuna” ja re-kapitaliseerib saadud varad.

Kalevi Kolmas Postulaat Majanduse kohta (Turupostulaat)
Turul alati piiramatu nõudlus mistahes kaupade järele piiramatus koguses. Mistahes nõudluse puudumine on “vahetussüsteemi häire” ja seda saab reguleerida Keskpank “osakute” emissiooni v. tagasiostuga.

Valitud paremaid palu Kalevi Õpetusest:

Õige järeldus on selline, et ühtegi õigust ega kohustust ei ole võimalik osta ega müüa.

See näide tõendab ilkmekalt, et vara ja selle kohta kehtestatud omandiõigus ei ole vara omaniku oma, ning omanik ei saa seda isegi mitte muuta. Omanik saab vaid ettepaneku teha kolmandatele isikutele, et nood omanduõiguse tühistaksid ja teise kehtestaksid, aga nood võivad ka seda ettepanekut ignoreerida.

igasugust tööstust on turul müügil ju pidevalt.

kõik muutused majanduses toimuvad sujuvalt ilma kataklüsmideta

hindasid keskpank ei reguleeri, hoiab aga konstantsena kaubaühiku suhtes osaku hinna.

Hinnaarvestuds käb kujutletavate bartertehingute järgi.Sellist bartertehingut nagu selveris pätsi leiva vahetamist 100 liitri sealauda virtsa vastu ei toimu, kuid mõlemate nende varade hinnad arvutatakse ikka niimoodi, nagu see bartertehing toimuks, ja selle järgi .

Ega kõikide vigade tõestamiseks, et need vead on, ei saa ega pole vaja teha eksperimente.

Kalev ei hoidnud rublasid pangas, vaid hoopis olid tema varad riigile laenatud ja asusid üldrahvalikus omanduses olevate riigivarade koosseisus. See, et olid rublad pangas, on vaid pseudo-majandusteaduse võltsing. Pangas hoiuarvetel polnud mingeid rublasid, nagu pole ka ükski laen kunagi raha.

Milleks oli NL-ule vaha välisvaluutat? Sellepärast, et välisvaluuta vahendusel käis väliskaubandus. Ilma välisvaluute vahenduseta bartertehingutena oleks saadud kah väliskaubandust arendada, aga see olerks olnud kohmakas ja tülikas vahetussüsteem. Rublade vahendusel ei oleks saadud väliskaubandust arendada, ning seda nimelt sellepärast, et NL ise keeldus oma välismaale sattunud rublasid tagasi ostmast.
See tähendab, et NL keeldus nende rublade eest varasid vastu andmast. Ei oleks keeldunud, oleks rublad igal pool ka välismaal hinnas olnud. Keelduda aga oli vaja, ning seda koguni mitmel väga kaalukal põhjusel. Esimene põhjus oli selline, et demonstreerida välismaalastele Nõikogude rubla väärtusetust ja sellega kompromiteerida NL-u kogu maailma silmis. See oli Nõukogudevastane propaganda välismaal ja välisriikide ning nende kapitalismi ülistamine, kelle valuuta oli võrreldes rublaga “kõva” ehk konverteeritav valuuta. Teine põhjus oli see, et päästa igasuguseid dollareid, liire, naelu, franke jne inflatsioonilisi valuuta-rämpsusid rublade poolt väljatõrjumise eest. Sest vastasel juhul oleks rublad kõik teised valuutad valja tõrjunud kogu maailmast, ja Nõukogude pank ka teised pangad kogu maailmast.

Kalev analüüsib III Reichi rünnakut Nõukogude Liidule:
“Miks te räägite jalameestest ja hobustest, kui Saksamaal oli miljoneid autosod ja muid moororsõudukeid, mis liikusid rohkem kui 1000 km ööpäevas.Kuid isegi Tšingish-Khan oma hobustel liikus rünnaku alustamisel rohkem kui 100 km ööpäevas.
Millegipärast ei tundu teile ka see imelik ja absurdne olevat, et miks T?ingish-Khan andis rünnakul kiire, ootamatu ja kontsentreeritud löögi igakord nii õelda vastase südamesse, Wehrmacht aga asus ründama aeglaselt ja hajutatult 2000 km pikkusel rindel. ”

Et mingeid seisukohti võtta kriitilise analüüsimise ja revideerimise alla, selleks ei pea neid seisukohti kuigi põhjakikult tundma

Esiteks ei saa raha eest midagi üldse müüa ega osta. Sest raha ei saa olla ostmise ega müümise objekt. Vara vahetamine raha vastu ei ole ei millegi müümine ega ostmine, vaid on kas vara riisumine või vara laenamine ( kas vara väljalaenamine või laenu tagasisaamine).

Jaik kommenteerib Jaikoloonoomilise majandusüsteemi suhteid muude majandustega:
“Ümberringi oleva kriisilise majandusssüteemiga mingeid suuremaid kaubavahetussuhteid luua ei saa esiteks juba selleprast, et seal toimub sabotaaz, ja sabotaaziga on turg seal kõikidest vahetuseks pakutavatest varadest kunstlikult nii üleküllastatud, et seal peaaegu et puudub nõudlus millegi järele. Seal ei õnnestu peaaegu et midagi mingis suuremas koguses müüa.”

Jaik revideerib teaduslikku meetodit. Enne tuleb luua teooria ja siis eksperimendi tulemusi tõlgendada sellele teooriale vastavalt:
“Noh nii, kõige olulisemale te ei pööranud tähelepanu, kõige olulisemast ei saanud aru. Viga on meetodis. Te teete kõigepealt kaalutesti ära, ja siis “panete” selle vastavalt käituma gaasi. Vaja aga on kõigepealt selgusele jõuda selles, kuidas käitub gaas, ja alles siis selle järgi teha kaalutest. Ühesõnaga, kaalutesti aluseks olete võtnud valed eeldused”

13:36 <@xyzzy> leiutatud on uus mõõtühik kMB
13:36 <@xyzzy> avastasin just ühe graafiku pealt
13:36 <@xyzzy> ei tea miks GB ei sobinud

Kes on Kalev Jaik vaata SIIT
Kogu seda täiesti hullumeeleset threadi loe SIIT
Kalev Jaik, 7-klassilise haridusega isehakanud filosoof, uue majandus- ja füüsikateooria autor kirjutab:
“Miks tööjõud on Aafrikas odavam? Miks varad üldse on Venemaal odavamad kui Soomes? Mitte mingisuguse konkurentsi ega turumajanduse pärast, vaid hoopis kuiritegelike finantsmahhinatasioonide pärast, mille toimet on veelgi võimendatud majandustsoonide vaheliste tõkkebarjääridega.”

“Valik aktsiate ostmisel on niisama vähe töö, nagu näiteks valik loteriipiletite ostmisel, või valik panuste tegemisel hipodroomil. Töö on tootmisse rakendatud inimtegevus, mitte aga mingi osalemine tegelikult mittetootlikus mängus või mingisuguses pettuseskeemis.”

“Kuid riik oma abikätt nende inimsuhete reguleerimisel tegelikult ei andnud, ega lubanud ka talupidajal oma majapidamises korda majja lüüa omakohtusüsteemi sisseseadmise teel.”

“Eraettevõtlus saab eksisteerida vaid siis, kui on kiire, operatiivne ja tõhus riiklik õiguskaitsesüsteem, kus igasugune kohtumõistmine ja karistamine toimuvd viivitamtult ja väga tõhusalt umbes nii, nagu sõjaväes sõjaolukorras. ”

“Jälle heidate mulle ette, et ma ise pole majanduses mingit edu saavutanud, mis siis justnagu tähendaks, et minu majandusõpetus on rämps. Aga meie kuritegelikus majandussüsteemis ei õnnestugi kellegil teisel mingit püsivamat edu saavutada, kui selle süsteemi teenistuses olevtel pugejatel ussikestel. Edu või ebaedu ei olene siin kellegi enese võimekusest.”

“Kui ma räägin majanduses kasumitest-kahjumitest ja riskist, siis ma pean silmas majandustegevuse tõelisi tulemusi, mitte aga riisumise ja sabotaaziga saavutatud näilisi tulemusi. Sellepärast ütlengi, et riski faktor majanduses on suhteliselt väike, ja ühes majanduse arenguga kahaneb järjest enam. Seda võimalust, et mingi vähegi normaalsem majandus satuks kunagi kahjumitesse või kokku variseks, ei ole. Riisumisest ja sabotaazist tulenevad kahjumid ja risk aga on tänapäevases majandussüsteemis igapäevased ja üldlevinenud globaalsed nähtused. Näiteks see, et NL majandus kokku varises, ei olnud selle majanduse tõeline tulemus, vaid oli riisumise ja sabotaazi tagajärg. See majandus oli enne kasumlik ja tegelikult riskivaba nii, nagu ka too teine majandus, mis sellest sai. Praegune majanduskriis samuti ei ole majanduse tõeline tulemus, vaid on riisumise ja sabotaazi tagajärg.”

“See teooria ja valem on ju jama. Ma ei saa küll aru selles valemis toodud sümbolite tähendusest, kuid oletan ometi, et valem on põhimõtteliselt vale.”

“Seega rublad välismaal väärtusetuks tegi Nõukogude Liit ise kunstlikult. See oli ka väga vajalik, sest sellega päästis ta välimaa valuutasid hävingist. Vastasel juhul, kui ta ka välismaal oleks hakanud rublasid normaalselt varade vastu vahetama, seades niimoodi sisse rublade vahendusel normaalse võrdväärse kaubavahetuse, oleksid need tema rublad hakanud välismaal välja tõrjuma rubladest kehvemaid inflatsioonilisi valuutasid, näiteks igasuguseid liire, jeene, dollareid jne. Näiteks oleksid siis rublad välja tõrjunud inflatsioonilised dollarid mitte ainlt ülejäänud maaolmast, vaid ka USA-st. “

Tere.
Kas te võite öelda, milles võiks viga olla, kui ma ei saa Livelinki sisse logida? Sisselogimisel ütleb: “Vale kasutajanimi või parool.”

/../

#define THIRTY_TWO_BYTES (32)
#define SIXTY_FOUR_BYTES (64)
#define TWO_HUNDREND_FIFTY_SIX_BYTES (256)
#define FIVE_HUNDREND_TWELVE_BYTES (512)
#define ONE_KILOBYTE    1024            /*1024*/
#define FOUR_KILOBYTES (4*1024)
       /* 4 KB   */
#define SIXTEEN_KILOBYTES (4*FOUR_KILOBYTES)            /*
16 KB  */
#define SIXTY_FOUR_KILOBYTES (16*FOUR_KILOBYTES)        /*
64 KB */
#define TWO_FIFTY_SIX_KILOBYTES (64*FOUR_KILOBYTES)     /*
256 KB */
#define HALF_MEGABYTE (128*FOUR_KILOBYTES)
   /* 512 KB */
#define FOUR_MEGABYTES (1024*FOUR_KILOBYTES)            /* 4
MB   */
#define SIXTEEN_MEGABYTES (4096*FOUR_KILOBYTES)         /*
16 MB   */
#define THIRTY_TWO_MEGABYTES (8192*FOUR_KILOBYTES)  /* 32 MB
 */
#define SIXTY_FOUR_MEGABYTES (2*THIRTY_TWO_MEGABYTES)  /* 64
MB  */
/../
long block_size(long size_requested)
{
        long result = 0;




                log_entry(E_WARNINGS_LOG,
"ECN_LIBMEM_CAT:0003: in libmem:block_size");
        if (size_requested <= THIRTY_TWO_BYTES)
        {
                result = THIRTY_TWO_BYTES;
        }
        else if (size_requested <= SIXTY_FOUR_BYTES)
        {
                result = SIXTY_FOUR_BYTES;
        }
        else if (size_requested <=
TWO_HUNDREND_FIFTY_SIX_BYTES)
        {
                result = TWO_HUNDREND_FIFTY_SIX_BYTES;
        }
        else if (size_requested <=
FIVE_HUNDREND_TWELVE_BYTES)
        {
                result = FIVE_HUNDREND_TWELVE_BYTES;
        }
        else if (size_requested <= ONE_KILOBYTE)
        {
                result = ONE_KILOBYTE;
        }
        else if (size_requested <= FOUR_KILOBYTES)
        {
                result = FOUR_KILOBYTES;
        }
        else if ((size_requested > FOUR_KILOBYTES) &&
(size_requested <= SIXTEEN_KILOBYTES))
        {
                result = SIXTEEN_KILOBYTES;
        }
        else if ((size_requested > SIXTEEN_KILOBYTES) &&
(size_requested <= SIXTY_FOUR_KILOBYTES))
        {
                result = SIXTY_FOUR_KILOBYTES;
        }
        else if ((size_requested > SIXTY_FOUR_KILOBYTES)
&& (size_requested <= TWO_FIFTY_SIX_KILOBYTES))
        {
                result = TWO_FIFTY_SIX_KILOBYTES;
        }
        else if ((size_requested >
TWO_FIFTY_SIX_KILOBYTES) && (size_requested <=
HALF_MEGABYTE))
        {
                result = HALF_MEGABYTE;
        }
        else if ((size_requested > HALF_MEGABYTE) &&
(size_requested <= FOUR_MEGABYTES))
        {
                result = FOUR_MEGABYTES;
        }
        else if ((size_requested > FOUR_MEGABYTES) &&
(size_requested <= SIXTEEN_MEGABYTES))
        else if ((size_requested > SIXTEEN_MEGABYTES) &&
(size_requested <= THIRTY_TWO_MEGABYTES))
        {
                result = THIRTY_TWO_MEGABYTES;
                }
        else if ((size_requested > THIRTY_TWO_MEGABYTES)
&& (size_requested <= SIXTY_FOUR_MEGABYTES))
        {
                result = SIXTY_FOUR_MEGABYTES;
        }
        else
        {
                log_entry(E_WARNINGS_LOG,
"ECN_LIBMEM_CAT:0003: Memory size requested %d exceeded \
                maximum pre-defined block size. Allocating
memory requested.",
                                size_requested);
                result = size_requested;
        }
                log_entry(E_WARNINGS_LOG,
"ECN_LIBMEM_CAT:0003: in libmem:block_size returning %d",
result);




        return result;
}

See koodilõik pärineb absoluutselt elutähtsa enterprais sõnumirouteri sortsust. Nimetatud sõnumirouteri on valmistanud üks Kreekamaa tarkvarafirma, üle-Euroopalise vähempakkumiskonkursi võitja. Kood on kasutusel enamiku Euroopa Liidu riikide tolliasutustes.

Järgnev on lõiguke järjekordsest meeldivast mõttevahetusest pressiesindajatega. Teemaks siis veebiserveri logide analüüs
/../
Põhiline asi, mis kommil vaja on, on selline info, mis aitaks meil tõsta ettepoole selliseid rubriike ja teemasid (uudiseid), mida palju otsitakse/uuritakse või mida peaks rohkem vaatama, kuid millegipärast ei vaadata.
/../
Lahenduseks võiks olla näiteks: veebiserver logib lisaks nendele URLidele, mida kasutaja temalt küsis, ka kõik need URLid mida kasutaja temalt millegipärast ei küsinud. Alternatiivina võiks proovida ka pilda ja kristallkuuli integreerimist apachega.

Mida teavad tänapäeva noored üliõpilased Esimesest Maailmasõjast?

17:05 <+Villu_> aga ww1 pole nii huvitav
17:05 <+Villu_> 
17:05 <+Villu_> just mängulises mõttes
17:05 <+Villu_> lennukeid pmst pole, ratsavägi n shit
17:05 <+Villu_> raskerelvastus ju puudus kui nii vütta

17:57 <+Villu_> vahelduvvool läheb kondest otse läbi