Bastardoperaatori Päevaraamat

This behappened when the Core utilities were wild.

The Ls was wild, and the Grep was wild, and the Sed was wild, and the Make was wild, and the Rm was wild–as wild as wild could be–and they runned in the Wet Wild System by their wild processes.

But the wildest of all the wild utilities was the Cat. He concatenated by himself, and all files were alike to him.

Otselink http://quake.agitaator.ee/content/kalender/

Kella üheteistkümne paiku hommikul armastas Puhh ikka midagi natuke hinge alla visata, seepärast oli tal muidugi kangesti hea meel, kui ta nägi, et Jänes pitsid ja klaasid lagedale tõi. Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida külaline kohvi kõrvale soovib, kas rummi või konjakit, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas pikemalt mõtlemata: “Mõlemat!” Aga et mitte just ahnepäitsuna näida, lisas ta kähku juurde: “Kohvi pärast, palun, ei tasu sul vaeva näha.”

Siis ei tulnud Puhhi suust tükk aega muud, kui kuuks-kuuks-kuuks, pull-pull-pull, kuni ta viimaks üsna pehme keelga midagi lällutades ennast kõikuvatele jalgadele ajas, armastusväärselt Jänese käppa raputas a teatas, et peab nüüd jälle edasi minema.

“Ikka tõesti või?” päris Jänes viisakalt.

“Noh,” kostis Puhh seepeale, “võiksin ju ehk veidi kauemakski jääda kui sa just… kui sul seda…” ja ta katsus hästi terava pilgu baarikapi poole saata.

“Tõtt öelda pidin ma ise kah kohe välja minema,” teatas Jänes.

“Ah nii, noh, siis lähen ma muidugi edasi. Head aega!”

“Noh, olgu pealegi, head aega, kui sa just arvad, et enam midagi ei soovi.”

“On sul siis veel midagi?”päris Puhh kähku.

Jänes loksutas oma pudeleid ja veinipakke ning teatas: “Ei, pole siia enam midagi jäänud.”

“Seda ma arvasingi” lausus Puhh ja noogutas enamisi rahulolevalt pead…

Oleks et inimene konffiks veel mingisuguseid õilsaid OSe,“ arutles Otto Katz, „nagu Windows NT, MacOS X või SCO Unix, kuid mina konffisin ju eile Linuxirouterit. Imelik lugu, kuidas ma seda üldse konffida võisin? Sellel on ju vastik CLI interface. Oleks vähemalt GUIgi olnud. Inimesed mõtlevad ka igasugust paska välja ja installivad seda nagu segased. Tollel saatana routeril polegi mingit rauda, pole ka mingit OSi, ainult üks suur häkk. Oleks ta vähemalt korralikult updated olnud, nagu ma ükskord Määrimaal konffisin. Aga see eilne Linux oli mingi Taiwani pasaraua ja Bashiskriptide segu. Näete, kuidas ma röhitsen.“

„Linux imeb,“ otsustas ta. „Router peab olema ikka üks ehtne ja õige Cisco, aga mitte mõni pilukate kodutehtud sodi. Ciscoga on sama lugu mis Enterasysiga. Mõistlik Enterasys aga on haruldane asi.“

Kõik räägivad: rate.ee, rate.ee. Muudkui kuulen kõigilt ta kohta, aga ise pole kordagi näinud. Mitu korda juba (tuhandeid kordi) surfan vindise või pohmas peaga äärest ääreni läbi Interneti, aga rate.ee-d pole kordagi näinud.

No ja eile ei näinud jälle, — kuigi tiirutasin terve õhtupooliku nende saitide ümber ja polnud ka nii kohutavalt täis. Delfist uudiseid lugedes jõin alustuseks klaasitäie subrovkat, sest ma tean kogemustest, et hommikuseks pealevõtmiseks pole inimesed veel midagi paremat välja mõtelnud.

Nii. Klaas subrovkat. Aga siis — Hinnavaatluse foorumil teine klaas, ainult mitte enam subrovkat, vaid koriandriviina. Üks mu tuttav rääkis, et koriander käitub inimesega ebahumaanselt, tähendab, muutes ihuliikmed tugevaks, nõrgendab vaimu. Minuga läks millegipärast vastupidi; vaim muutus äärmiselt tugevaks ja liikmed nõrgaks, aga ma olen nõus, et ka see pole humaanne. Seepärast lisasin sealsamas Hinnavaatluses veel kaks kannu z^iguli õlut ja jõin otse pudelist ära veini “Alb de Dessert”.

Te muidugi küsite: no ja edasi, Venitška, edasi — mida sa siis jõid? Aga mul ei löö endalgi selgeks, mida ma jõin. Mäletan küll — Perekooli foorumis jõin kaks klaasi jahimehenapsu. Aga ma ei saanud ju Perekooli kanakarja kaagutamist lugeda, ilma et oleksin midagi võtnud. Ei saanud. Tähendab, midagi jõin ma veel.

Aga pärast ma läksin Neti peale, sest mul on ikka nii, et kui ma rate.ee-d otsin, siis satun täitsa kindlasti Netisse. Tegelikult oligi mul ju vaja Netisse, et vähemalt korra rate.ee-d näha; ise mõtlen: ei näe ma nagunii mingit ratet, trehvan ikka otse Netisse ja sealt juba kurat teab kuhu.

Nüüd on mul peaaegu pisarateni piinlik. Muidugi mitte sellepärast, et ma eile Netisse ei jõudnudki. (See on köki-möki: eile ei jõudnud, jõuan täna.) Ja noh, muidugi ka mitte sellepärast, et ärkasin hommikul mingi tundmatu pedesaidi guestbookis (tuleb välja, et ma võtsin eile mingi pedede foorumi, lugeda, 40 postitust ette, et fleimima hakata — ja jäingi niimoodi magama). Ei, ega mul sellepärast piinlik ole. Piinlik on hoopiski sellest: lugesin just kokku, et Hinnavaatlusest kuni tolle saidini jõin ma veel kuue rubla eest — aga kus ja kellega ma jõin? ja mida mille peale? tegi see mulle head või halba, et ma jõin? Seda ei tea mitte keegi ja ei saagi nüüd kunagi teada. Me ei tea ju siiamaani, kas tsaar Boriss tappis tsareevitš Dimitri või hoopis vastupidi.

Mis pagana pedesaidil? Pole siiani aimu; ja nii peabki. Kõik käib nii. Ilmas peab kõik toimuma tasapisi ja valesti, et inimene ei läheks uhkeks, et inimene oleks kurb ja nõutu.