Rapid-Q 6petused
	peatykk 1 - ehk mis ja kuidas?
	Kirjutanud ja järele proovinud:
		Madedog
	/*****************************/

Niisiis - sa oled otsustanud õppida Rapid-Qd. Hoiatan - see on kerge.
RapidQ on BASIC keele dialekt, nii et sa võiksid osata BASIC keelt(kasvõi natike).
RapidQ ei ole sugugi raske keel, pigem liialt lihtne. Ta on väike, aga võimas.

1)Sissejuhatus Rapid-Q keelde
Mina olen alati arvanud, et kõige parem õpetus on läbi näidete. Seega täiustasin 
oma õpetusi rohkete näidetega.

Rapid-Q keelega saab teha nii Windowsi kui DOSi programme. Tal on küll kõvasti 
rohkem käsusõnu, kui näiteks QUICKBASICul(kas just väga palju rohkem), kuid need 
sõnad on võetud inglise keelsetest arvutiterminitest, näitekst BUTTON ja ette on 
lisatud Q - QBUTTON.
Rapid-Q kõige suuremaks puuduseks on kiirus, aga seda ei olegi algajatel vaja teada.
Staa˛ikamatele progejatele(QB) ütlen, et I=I+1 kordamine, nii umbes paartuhat 
korda on päris aeglane. Kui jutt läheb DLL (Dynamic Link Library)idele, siis on 
need mõttekam kirjutada mõnes rohkem võimsamas keeles(näiteks OOP - Object Oriented 
Programming keeles C), ning siis nad Rapid-Qga linkida oma progele juurde.
RapidQ nõuab umbes 300 KB, pluss 600 kompilaatori jaoks(ja mõned ekstra DLLid)
RapidQ ei nõua mingeid lisa dll-e, nagu Visual BASIC(ei tea mis versioon). 
Programmid(sinu) peaksid töötama kõigis windowsites (W95/W98/W2K/WME/WXP/WNT), 
kui END-USER(lõppkasutaja) ei ole teinud midagi oma süsteemifailidega.
Targematele ütlen veel, et see nõuab umbes 200KB mälu(mitte MB). RapidQ 
tekitab programmidele BYTE Code'i, mis on küll suur("Hello World!" on umbes 50-100 
KB suur), aga see eest on raske sellesse keelde häkkida.
Litsentsidest rääkides(seda osa ära vahele jäta) - programm on tasuta, kõik 
programmid, mida sina teed - oma valik, kas nõuad raha, või on vabavara.

2)Keele vundament ja failid
Rapid-Q nõuab tööks ja kompileerimiseks neid faile: RAPIDQ.EXE, RC.EXE, RAPIDQ32.LIB 
ja RAPIDQCC.LIB, nii et vaata, et sul oleks need kõik olemas. IDE versioon 
tähendab Integrated Developement Environment. See on lihtsalt vormi ja värvitud 
sõnade jaoks. Pärastpoole pole sellel enam mõtet(kuigi mina kasutan seda ikkagi), 
vaid võib kasutada ainult näiteks Notepadi. 

3)Põhikäskudest
Põhikäsud on lihtsad. Nad on inglise keelest võetud, minu arust väga ilus.
DIM - kasutatakse deklareerimiseks(muutujate vms. defineerimiseks)
DECLARE - SUBide jaoks
AS - järele tuleb QTüüp objekt(defineerimine), või midagi järgnevaist:
	BYTE - 0 kuni 255-ni
	WORD - 0 kuni 65535
	SHORT - -32768 kuni +32767(tähiseks %)
	INTEGER - -2147483648 kuni +2137483647(tähis - &)
	LONG INTEGER - ülemine arv x2
	SINGLE - 1.5 x 10 astmes 45 kuni 3,4 x 10 astmes 38(tähis - !)
	DOUBLE - 5.0 x 10 astmes 324 kuni 1,7 x 10 astmes 308
SUB - alamprogramm
END - millegi lõpetamine

Need on käsud, mida läheb põhiliselt vaja