Idee 2005/000068

Pealkiri: Eestindada Simputer ja turustada Eestis.

Esitaja: Edmund Laugasson

Esitamise kuupäev: 19.10.2005

Idee etapp: Vastamisel

Ministeeriumid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tähtaeg:22.12.2005

 Informeeri mind ideega toimuvast

Sisu/põhjendus:
Ka vaesemate inimeste ligipääs infoühiskonna teenustele, vahenditele jt. ressurssidele

Idee:
Indias on aastast 2002 müüdud odavat pihuarvutit Simputer:
http://www.simputer.org/
http://en.wikipedia.org/wiki/Simputer

Tegu on (hetkel indialaste jaoks) emakeelse arvutiga, mis tagab igapäevase vajaduse ja võimaluse kasutada arvutit põhitegevuste jaoks. Maksab see 130-260 USD (ca 1700-3400 EEK, sõltuvalt LCD suurusest ja tüübist - kas m/v või värviline). Selle peaks üle vaatama - kas on kõik vajalik Eesti ühiskonnas kasutamiseks olemas (sh. eesti klaviatuuri paigutus, fontide olemasolu ja suutlikkus neid printida, vms. elektrooniliselt edastada - ühilduvus teistega).

Simputer võiks/peaks olema ilmselt natuke suutlikum, et saaks jooksutada internetist vabalt kättesaadavaid programme, mida igapäevaseks tööks vaja läheb. Praegu kasutab see Inteli StrongARM protsessorit aga miks mitte kasutada sellel juba Cell protsessoreid:
http://www.am.ee/17747
http://en.wikipedia.org/wiki/Cell_processor
Miks mitte luua võimalus vajadusel neid protsessoreid lisada ja nii suurendada selle väikese arvuti jõudlust vastavalt vajadustele?

Eesti peaks oma Simputeri varamu (repositooriumi) otse internetist tarkvara uuendamiseks käima panema. See peaks ühilduma olemasolevate uuendamisprogrammidega, nt. APT'iga (http://en.wikipedia.org/wiki/Advanced_Packaging_Tool).
Käivitada tuleks teisedki Eesti Simputeriga seotud veebikeskkonnad - foorum, IRC-kanal, FTP-server (nt. luua ftp://ftp.linux.ee/pub/simputer/apt/ varamuna ja ftp://ftp.linux.ee/pub/simputer/os/ otse FTP-paigalduseks).

Mis tal peaks olema:
* Eesti ID-kaardi tugi (soovitavalt isegi sisseehitatud ID-kaardilugeja)
* e-posti saatmine/vastuvõtmine (nt. eestindatud Thunderbird Mail)
* uudisgruppide (usenet'i) lugemine (news://)
* teiste moodsate infovahetusstandardite toetus (nt. RSS-feed) ja tulevikus väljatulevate lisamise võimalus.
* internetiühendus (RJ-45, wifi, wimax), sh. erinevate võrguprofiilide seadistamise/salvestamise võimalus
* interneti lehitsemine (http, https - eestindatud Firefox)
* failiedastus (ftp, ftps, sftp, fxp, jne.). Peab toetama ka nende protokollide baasil serveriteenuste käivitamist selliselt, et saan üle interneti otse oma Simputerisse faile laadida.
* kaughaldus (telnet, ssh, VNC üle SSH, vms.) ja seda nii käsurealt kui graafiliselt. Samuti siin - pean saama teha kasutajaid, et minu Simputerit saaks üle interneti hallata.
* reaalaja suhtlusprotokollide ja -programmide toetus (MSN, ICQ, IRC, Jabber, Skype, vms.)
* SMS'i saatmise võimalus (koostöös Eesti mobiilsideoperaatoritega)
* internetipõhiste teenuste kasutamine (e-pangandus, e-sõnaraamatud, e-otsingusüsteemid, e-registrid, e-iseteenindused, e-riik, jne.)
* bürootarkvara (OpenOffice.org 2.x või uuem. Simputer peaks olema nii võimas, et suudab ametlikult saadaolevat eestindatud OOo-i paigaldada nii nagu seda Linuxis tehakse, ilmselt siis *.tar.gz versiooni)
* elementaarne veebitegemise võimalus (nt. eestindatud NVU - http://www.nvu.com/)
* PDF'i printimine (Ghostscript, vms.) suvalisest rakendusest, mis printida oskab. See on üldiselt GNU/Linuxiga kaasas.
* heli salvestamise võimalus (kasutamine diktofonina)
* USB (1.1; 2.0), FireWire (400Mbps, 800Mbps). See võimaldab väliseid andmekandjaid ühendada. Ka näiteks välist CD/DVD kirjutajat, välist kõvaketast, vms.
* heli sisend, väljund, mikrofon (3,5mm pistik)
* tekst-kõne süntesaator (http://kiisu.eki.ee/) ja helifaili salvestamisvõimalus
* tuntud heli-, videofiltrite toetus. Aluseks võiks võtta MPlayer'i/MEncoder'i poolt toetatu. See tuleb kaasa kui peale panna GNU/Linux'i põhine operatsioonisüsteem. Siis saab seda juba üle APT'i sikutada.
* kindlasti luua terminalina ühendumise võimalus GNU/Linux serveriga.
* rdp klient Windowsi Terminal Service'iga suhtlemiseks
* ühendusliidesed suuremate seadmetega suhtlemiseks (VGA, DVI, PS/2, COM, LPT). Seda võib lahendada lisadokina nagu sülearvutitel.
* inimene saab samamoodi valida nagu GNU/Linuxi distributsioonide paigaldamisel programmipakettide kogumikke (tööarvuti, võrguarvuti, server, jne.). Näiteks saaks Simputerit edukalt ka ruuterine võrkude ehitamisel kasutada tulenevalt tema väiksusest. Siis peaks olema teise RJ-45 pistiku lisamise võimalus või eraldi kaks mudelit (ühe ja kahe RJ-45 pistikuga).

Selle hind võib olla kõrgem kui India kolleegidel ent selle süsteemi käivitamine on sisuliselt ühekordne investeering. Edasine arendus ei ole enam nii kulukas kui algne käivitamine. Luua vaesemate inimeste jaoks soodsad tingimused Simputeri ostuks (nt. soodsam laenuintress, soodussoetamise kampaaniad). Luua rentimise võimalused (ka pikemaajalised).

Luua riiklikult toetatud ja motiveeritud süsteem IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) alaste teadmiste süstemaatiliseks arendamiseks ja toetamiseks. Eesmärk: et tekiks inimesed, kes asja arendavad ja tuge pakuvad. Arendajad -> GNU/Linuxis programmeerida oskavad inimesed. Tugi -> inimesed/firmad kes suudavad anda professionaalset abi ja nõu vaba tarkvara rakenduste, eeskätt GNU/Linuxi osas.

Esmalt tõlkida kogu tarkvara ära ja siis panna see Simputerile peale ning müüa Eestis. Hiljem oleks kasulik ka oma tehase tegemine, et neid Eestis toota. Seda ideed võiks läbi tehnoparkide realiseerida. Kindlasti vajalik riigi toetus (RISO, EITS, EITSA, jne.). Kaasata Eesti Teaduste Akadeemia teadlased jt. teadlased Eestist ja miks mitte ka mujalt. Muidugi teha koostööd India (miks mitte ka teiste riikide) vastava ala spetsialistidega.

Lõpptulemuseks on see, et igapäevasteks toimetamisteks piisab Simputerist nii lihtinimesele kui ka arvutispetsialistile. Kui on vaja teha mahukamaid operatsioone (heli, videotöötlus, grid'i arvutused, vms.) siis vajalik lauaarvuti või ka sülearvuti.
Kindel eesmärk on kasutada vaba tarkvara ning avatud failiformaate ja olla sõltumatu kommertslikest ning patenteeritud andmeformaatidest.

Miks mitte kasutadagi kõikjal Simputerit! Ta sobiks kontoriarvuti asemele ja koduarvutiks kui ei taheta mängida ega muid väga mahukaid operatsioone teha. Ametiasutustes, firmades, koolides, vms. pannakse lihtsalt LCD ekraan, USB rattaga hiir ja eesti 105-klahviga klaviatuur külge ning võrgujuhe (või ka printerijuhe) taha ja ongi olemas.

See oleks märgatav samm e-riigi suunas. Samuti säästetakse oluliselt elektrienergiat kuna Simputer võtab vähe energiat. Samuti ruumi kokkuhoid kuna sisuliselt oleks tegemist lauaarvuti funktsionaalsusega pihuarvutiga.

Minu soov on, et kui seda ideed hakkab keegi realiseerima siis iga Simputeri arvutiga, mis Eestis turustatakse, on kaasas kiri, kus on mainitud minu nimi kui Simputeri Eestis turustamise idee looja. Edasi juba saavad endast rääkida need, kes selle idee on teostanud.

Samuti on minu soov, et ükskõik, mis tarkvara Simputerile tehakse, olgu see GPL'i (http://www.gnu.org/copyleft/gpl.html) alusel. Tegelikult kuna Simputer töötab Linuxil, mis on GPL'i alusel siis selle edasiarendused on automaatselt juba GPL'i all. Samas ka kõik uued rakendused peaksid olema GPL'i all. Idee selles, et siis saavad teised tegijad seda asja edasi arendada kui lähtekood avalikult saadaval on.

Nimetagem seda kasvõi Eesti Nokiaks.
Miski esialgne leht ka sel teema püsti pandud - http://laugasson.pri.ee/simputeri_eestindamine/

Kommentaarid 

edmund kirjutas 21.10.2005 19:24:
>Mulle tundub, et see simputeri jutt siin on ühe maljamehe poolt siia üles pandud sest
>kõike seda, mida tema poolt pakutav simputer peaks tegema, ei ole alati jõukohane
>isegi hea videokaardi, suure mälu ja kõvakettaga ning kiire protsessoriga
>lauaarvutilegi.

Hr.Oswald, kas Teil on aimu, palju miski ressurssi nõuab GNU/Linuxis? Tundub, et mitte. Aga lahmida on ju tore...

>Ja kui suudetaksegi luua niisugune simputer mis seda kõike teeb, siis ei ole tema hind
>sugugi väiksem kui keskmise lauaarvuti hind, pigem suurem.

Vastupidi - odavam. Kogu asja mõte ongi, et asi tuleks odavam. Siis tuleb leida odavamad lahendused - näiteks kiipi integreerimine, jne. Kusjuures ei ole siin midagi liigset tahetud. Kuigi praegune Simputer sisaldab ca 200MHz Inteli StrongARM protsessorit, võiks selle võimsamaga asendada (nt. 1GHz). Kõik lähtub hindadest ja saadavusest. Ma ei ole teostaja vaid idee pakkuja. Kui näiteks Artec Design, vms. asja käsile võtab siis ehk tuleksid ka reaalsed lahendused.

>Pealegi on kõik soovitud teenused (Internet, TV, jne) enamjaolt tasulisd ning vaesemale
>inimesele pahatihti kättesaamatud.

Miks siis www.tv.ee lehel ka tasuta asju on? ETV, Kanal2 ja TV3 vaatamise eest ei taheta midagi - antenn püsti ja tuleb.
Kui elad kortermajas siis 64kbps interneti püsiühendust on võimalik ka tasuta saada. Seda mitte igal pool aga see asi areneb. Seega tuleb asjadega kursis olla enne kui midagi väidad :) Ja ennast ka argumenteerida.

>Ja kui ta jaksabki neid kinni maksta, siis jaksab ta ka osta omale normaalse lauaarvuti
>sest seda on ju võimalik osta igasuguste sooduspakkumistega ja liisinguga ning samuti võib
>osta odavamalt kasutatud arvuti mis enamasti sama hea kui uus.

Kompaktsus ja mobiilsus on märksõnad. Neid lauaarvuti puhul ei saavuta. Selge see, et leidub inimesi, kes ei jaksa midagi osta. Kui tasuta antakse - siis ehk võtaks. Sellistele ei ole midagi pakkuda. Ent riik (või kes iganes seda Simputerit turustama hakkab - siis koostöös riigiga) saab siin leida paindlikke lahendusi, pakkudes vaesematele, õpilastele, vms. soodsamaid tingimusi.

>Nii, et ei maksa seda simputeri juttu siin päris puhta kullana võtta. Võtkem seda
>ettepanekut ikka huumoriga ei enamat....

Võtkem ka Oswaldi kommentaare naljaga, sest inimene ei ole kursis lihtsalt asjadega. Ega kõigega ei saagi kõik kursis olla ja see tuleb andeks anda :)
Aga tänan kriitika eest - kui see ei tapa siis teeb ikka tugevamaks :)

oswald11 kirjutas 21.10.2005 11:25:
Mulle tundub, et see simputeri jutt siin on ühe maljamehe poolt siia üles pandud sest kõike seda, mida tema poolt pakutav simputer peaks tegema, ei ole alati jõukohane isegi hea videokaardi, suure mälu ja kõvakettaga ning kiire protsessoriga lauaarvutilegi.
Ja kui suudetaksegi luua niisugune simputer mis seda kõike teeb, siis ei ole tema hind sugugi väiksem kui keskmise lauaarvuti hind, pigem suurem. Pealegi on kõik soovitud teenused (Internet, TV, jne) enamjaolt tasulisd ning vaesemale inimesele pahatihti kättesaamatud. Ja kui ta jaksabki neid kinni maksta, siis jaksab ta ka osta omale normaalse lauaarvuti sest seda on ju võimalik osta igasuguste sooduspakkumistega ja liisinguga ning samuti võib osta odavamalt kasutatud arvuti mis enamasti sama hea kui uus.

Nii, et ei maksa seda simputeri juttu siin päris puhta kullana võtta. Võtkem seda ettepanekut ikka huumoriga ei enamat....

edmund kirjutas 19.10.2005 19:31:
MPlayer'i/MEncoder'i olemasolu koos codec'ite pakiga (sh. kindlasti kõik win32 codec'id) annab võimaluse maha mängida veebiraadioid üle wifi/wimaxi ja vaadata ka telesaateid. Tegelikult ei teeks paha integreerida ka TV-tuuner. Muidugi saab kasutada ka USB TV-tuunerit. Samas peaks olema miski Simputer Hardware Compatibility List (SHCL), kus kirjas, mis riistvara Simputeriga töötab. Siin annab toota terve plejaadi lisaseadmeid, mis täiendavad asja funktsionaalsust oluliselt. Kasvõi seesama TV-tuuner - seda võiks ka saada lisaks osta, kes soovib. Kuniks digiTV üle interneti toimima hakkab, oleks hea veel analoogTV'd nautida. Selleks vaja tekitada lihtsalt antennipistik, et saaksin Simputerile antenni taha panna.
Lisainfo MPlayeri kohta - http://en.wikipedia.org/wiki/Mplayer
MEncoder - http://en.wikipedia.org/wiki/Mencoder
Kindlasti peaks olema miski graafiline liides mõlemale, et oleks mugav vaadata kui ka salvestada.
MPlayer'ist täitsa piisaks - sellega saab nii TV-d vaadata V4L (http://en.wikipedia.org/wiki/V4L) seadmelt. Kindlasti peaks olema miski veebikaameraga majandamise rakendus, mis võimaldab ka pildistada veebikaameraga ja salvestada koos heliga seda stream'i, mida veebikaamera filmib.
Kuna www.eesti.ee pakub hetkel 100MB kettaruumi igale EV kodanikule siis võiks olla miski mugav rakendus (nt. SFTP peal), millega oma andmeid liigutada. Nii saaks oma andmeid mugavalt liigutada ka otse Simputerist. Siis saaks sarnaselt Konqueror'ile tekitada võrgukoha üle SSH, kuhu siis mugavalt ligi pääseda. Taoline mugav ja funktsionaalne failihaldur nagu Konqueror, peaks kindlasti olema. See tähendab seda, et saan teha igatpidi paneele failihaldurisse (CTRL+SHIFT+L vertikaalselt ja CTRL+SHIFT+T horisontaalselt aktiivse akna poolitamine ja CTRL+SHIFT+R aktiivse aknaruudu sulgemine on Konqueroris) ja kindlasti peab failihaldur toetama kõiki interneti protokollie, mida kasutatakse failivahetuseks (ftp, sftp, webdav, samba, jne.). Miski tsentraalne kasutajate/salasõnade haldamise rakendus on ka kindlasti vajalik (analoog KDE Wallet'ile).
Kindlasti peaks olema võimalus Simputer lukustada juhuks kui see valedesse kätesse satub. Kõvaketta sisu võiks saada ka krüpteerida. Näiteks on miski USB-pulk, mis töötab võtmena. Teine võimalus - ID-kaardiga autentimine. Kui vale inimene oma ID-kaardi sisse paneb siis ei saa ligi - üldse ei hakata PIN-e küsimagi. Kolmas võimalus OpenLDAP'i kaudu autentida. Lisaks ka Kerberose autentimine (Windowsi serverist) ja muidugi kõik muud *NIX'iliste autentimised (NIS, NIS+, Radius - eduroam'i võrku minemiseks, jne.).
Näiteks siin - http://www.pcmag.com/article2/0,1895,1846805,00.asp räägitakse ka sellest, et USB-pulgal võib olla kasvõi terve OS, mida saab siis endaga kaasa võtta. See on veel kõige kindlam.
Kindlasti peaks olema ka miski tarkvara kloonimise süsteem, et saaksin teha näiteks terve arvutiklassi endavalitud tarkvaraga. Siiajuurde käib ka see, et saaksin op.süsteemi sarnaselt Windowsi sysprep utiliidile (http://en.wikipedia.org/wiki/Sysprep) nn. poolde vinna tõmmata, s.t. kasutajapõhise seadistuse koos igasugu autentimise ID-dega välja rookida enne kloonimist. Siis arvuti käima pannes saan ise valida TCP/IP seaded jm. eelistused.

toomasp kirjutas 19.10.2005 19:24:
Idee iseenesest tasub kaalumist. Iseasi kas just sellise lahendusena nagu selles idees kirjeldatud. On kindlasti võimalik sama atribuut orjenteeruvalt samades hindades kokku panna ka EV piires. Näiteks võib ju vajaliku OS panna kiipi ja ongi masin olemas. Vaja ainult ekraan. Tänapäeval miks ei võiks selleks olla juba teler ise ... Igatahes tasub arendamist.

edmund kirjutas 19.10.2005 19:07:
Veel kõvakettast. Tegelikult ei peaks kõvaketta maht olema väiksem kui lauaarvutil kuna seda kasutatakse peamiselt andmete säilitamiseks. Väiksuse ja mobiilsuse tõttu on mugav ka mahukaid andmeid liigutada. Oluline on ka kindlasti see, kui kiire on lugemis- ja kirjutamiskiirus. Seetõttu võib see täiesti edukalt olla ka miski flash-ketas, vms. kiirelt loetav/kirjutatav liides ja tehnoloogia. Erinevatest andmete salvestamise tehnoloogiatest on juttu siin - http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_storage
Lisaks veel:
http://en.wikipedia.org/wiki/Disk_storage
http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_storage_density
See kõik tähendab seda, et Simputer peab ühe uuestisünni läbi tegema :) See on aga vajalik, et käia ajaga kaasas ja vastata inimeste ootustele.

edmund kirjutas 19.10.2005 19:00:
MicroDrive sobiks kõvakettaks - http://en.wikipedia.org/wiki/Microdrive
Seal öeldakse, et 2005.a. lõpuks peaksid microdrive kettad olema 10GB. See oleks täitsa piisav juba. Hetkel on vist 6GB, mis ajab ka asja täiesti ära. Siis lihtsalt oleks ka natuke vaba ruumi - eraldi väliseid USB/FireWire kettaid ei ole eriti mugav kaasas kanda.

oleg kirjutas 19.10.2005 19:00:
Minu arvates on tegemist igati hea ideega.

oleg kirjutas 19.10.2005 19:00:
Minu arvates on tegemist igati hea ideega.

edmund kirjutas 19.10.2005 18:57:
võiks olla ka võimalus laadida väliselt USB/FireWire CD/DVD/FDD pealt seda Simputerit.
Lisaks võiks olla bootROM'i lisamise võimalus, et näiteks LTSP'd (http://ltsp.org/) aretada :)
Sisseehitatud flash-kõvaketas peaks ikka mõni gigabait infot mahutama, 24MB-ga ei tee vist midagi - http://www.simputer.org/simputer/spec/simpspec/

edmund kirjutas 19.10.2005 17:24:
Seda poleks vist vaja öelda aga olgu terviklikkuse huvides mainitud. Nimelt kuigi GNU/Linux on oma olemuselt mitmekasutajasüsteem siis sama oodatakse ka kõikidelt teenustelt, mis võimaldavad eemalt ligi saada Simputerile - ftp, ftps, sftp, ssh, webdav, http, https, jne. Oluline on siinjuures see, et saaks igale kasutajale määrata tema kodukataloogi, kuhu ta satub kui sisse logib ja sinna saab siis ka oma faile panna. Eriti oluline on see, et saaks kasutaja oma kodukataloogi lukustada, et ta ei saaks süsteemi uitama minna.

Eriti edev oleks kui saaks ntx. SMS'i teel asja juhtida - miski kindel telefoninumber on igal Simputeril ja saadan kindla sisuga SMS'i, mis käivitab siis teatud tegevuse. Siit annaks muidugi ka miskit VoIP-lahendusi aretada :)

Tegelikult peaks igal Simputeril olema oma väline staatiline IP-aadress sarnaselt www.eesti.ee portaaliga või tom.riik.ee-ga, kus kasutaja on isikukoodi kaudu teada. Nii võiks olla Simputeri IP-aadress seotud www.eesti.ee portaaliga ja kui panen ID-kaardi Simputerisse siis võiks üle wimax võrgu saada niiviisi autentida.
Siit omakorda võiks olla www.eesti.ee portaalil ka OpenLDAP autentimise tugi. Seda omakorda saaks kasutada ettevõtetes, kus autentimine pannakse Eesti riigi kesksele kodanike OpenLDAP serverite peale ja iga inimene saaks end üheselt oma ID-kaardiga oma töö juures, raamatukogus, avalikus internetipunktis (AIP), vms. autentida. Nii ei oleks mingeid vandaalitsemisi AIP'ides kuna iga inimene on koheselt ja üheselt tuvastatav.

Kuna digitelevisioon ei ole enam mägede taga ja sama ka wimax'iga siis üle wimaxi digiTV vaatamiseks peaks ka valmidus olema. Samas ITV on aheldanud ennast DRM'i (http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_rights_management) külge, mille toetust GNU/Linuxi alla ilmselt oodata ei maksa. Ent mplayer plugin'i (http://mplayerplug-in.sourceforge.net/) olemasolul saab näiteks aadressil http://www.tv.ee/ olevaid saateid, filme vaadata. Ma arvan, et DRM ei ole aamen kirikus - seda saaks lahendada teisiti - nimelt logitakse mingisse veebipõhisesse keskkonda, milles olevad filmid on mplayer plugin'iga vaadatavad. Vaatamisõigust saab juhtida siis sisselogimisõiguste andmise või aegumisega vastavalt sellele, mille eest ja kui kaua makstud on. Ei ole ilmselt uus see lahendus kui SMS'i, e-teeninduse, internetipanga, vms. kaudu saab asja eest maksta. Samuti saab faili allalaadimiseks vajaliku URL'i ära peita nii, et inimene seda lihtsalt ei saa alla laadida kui autorikaitse ei luba. Seda saaks kasutada ka koolides (eriti ülikoolides) kus saaks kõik ülikoolide arvutid panna autentima üle-eestilisest OpenLDAP serverist. See oleks midagi sarnast akadeemilistes ringkondades toimuva EduRoam'i teenusega (http://www.eenet.ee/EENet/infoleht_1.html#eduroam).

edmund kirjutas 19.10.2005 16:53:
Indialastel on olemas linuxi all tekst-kõne süntees. Eestlastel on see vaid Windowsi all. Kuuldavasti tegeletakse juba ka kõne-tekst sünteesiga. Tore oleks kui saaks mõlemat pidi asja Linuxi all tööle. Siis saab panna raadiomikrofoni õppejõu lähedusse ja kõne-tekst süntees paneb räägitu kirja või siis diktofoni funktsioon salvestab heli näiteks *.ogg (kadudega, 1min=ca 1MB, analoog MP3-le kuid vaba tarkvaraline, patendivaba formaat) või *.flac ( kadudeta, 1min=ca 10MB analoog *.wav'ile) formaadis.

edmund kirjutas 19.10.2005 16:35:
lisaks võiks olla veel püsitoite kasutamise võimalus ka ning flash/smart kaardilugeja. Samas saab neid lugejaid vms. asju ka nt. USB kaudu ühendada.

Võiks olla veel ka projekteerimise funktsioon, et saan kõike, mis Simputeri ekraanil on, ka seinale, linale projekteerida. Nii saaksin näiteks ka ettekandeid teha. Sakslastel on selline äratuskell, mis projekteerib ajanäidu seinale pimedas. Saab valida kas projekteerib teatud aja peale nupule vajutamist või kogu aeg (on sisselülitatuna).

Tänu ühendusliideste olemasolule saab Simputerit ka multimeediaprojektoriga ühendada ja nii kiirelt loengutele minna.
Akud peaksid ikka kaua vastu pidama, sülearvutite maailmast tuntud 8 tundi tippmudelitel peaks olema ka võimalik valida.

Uus Simputer võiks olla juba Cell'i protsessoriga (vt. http://en.wikipedia.org/wiki/Cell_processor).
Paha ei teeks ka veebipõhine haldus.
Nagu näha, on siin võimalik seda päris kõvasti täiustada. See võiks olla Eesti riigi üks kõrge prioriteet. WiMAX'i levides saab siis iga kodanik otse tänaval Skype'iga suhelda, saata valmis kursusetööd e-postiga, FTP-ga oma õppejõule, sõber saab omakorda mulle eelmise nädala ürituse pilte laadida, jne.