Kunagi sai juba pühendatud üks post Kalev Jaikile, isehakanud “filosoofile” ja “teadlasele”. Kuna Kalev väsimatult jätkab oma “teooria” tuvustamist LHV foorumis ja ületab vist varsti juba 10 000 postituse piiri, siis on aeg teha taas üks vahekokkuvõte:
Kalevi “teooria” tuum minu poolt ühtlasest jaikmulast ja jaikplärast puhastatuna ehk nn.
Kalevi Postulaadid
Kalevi Esimene Postulaat Majanduse Kohta (Kapitalipostulaat)
Kaptial on tootmisesse rakendatud vara. Tootmisesse rakendatud vara e. kapital on oma olemuselt hävimatu, kadumatu ja kasvab piiramatult, normaalse st. Kalevi Postulaatidele vastava majandusüsteemi korral.
Kalevi Teine Postulaat Majanduse Kohta (Rahapostulaat)
Raha ei ole vara. Kalevi majandusüsteemis pole kasutusel vara vaid erilised osakud. Need osakud on tagatud kapitaliga (vt. Postulaat 1). Vahetusosakute tagatiskapital on riigi omandis. Vahetusosakud ei anna, õigus riigi valduses oleva kapitali juhtimsprotsessis osalemiseks ega dividendide saamiseks. Kapitalidividendid korjab riik kokku “riigimaksuna” ja re-kapitaliseerib saadud varad.
Kalevi Kolmas Postulaat Majanduse kohta (Turupostulaat)
Turul alati piiramatu nõudlus mistahes kaupade järele piiramatus koguses. Mistahes nõudluse puudumine on “vahetussüsteemi häire” ja seda saab reguleerida Keskpank “osakute” emissiooni v. tagasiostuga.
Valitud paremaid palu Kalevi Õpetusest:
Õige järeldus on selline, et ühtegi õigust ega kohustust ei ole võimalik osta ega müüa.
See näide tõendab ilkmekalt, et vara ja selle kohta kehtestatud omandiõigus ei ole vara omaniku oma, ning omanik ei saa seda isegi mitte muuta. Omanik saab vaid ettepaneku teha kolmandatele isikutele, et nood omanduõiguse tühistaksid ja teise kehtestaksid, aga nood võivad ka seda ettepanekut ignoreerida.
igasugust tööstust on turul müügil ju pidevalt.
kõik muutused majanduses toimuvad sujuvalt ilma kataklüsmideta
hindasid keskpank ei reguleeri, hoiab aga konstantsena kaubaühiku suhtes osaku hinna.
Hinnaarvestuds käb kujutletavate bartertehingute järgi.Sellist bartertehingut nagu selveris pätsi leiva vahetamist 100 liitri sealauda virtsa vastu ei toimu, kuid mõlemate nende varade hinnad arvutatakse ikka niimoodi, nagu see bartertehing toimuks, ja selle järgi .
Ega kõikide vigade tõestamiseks, et need vead on, ei saa ega pole vaja teha eksperimente.
Kalev ei hoidnud rublasid pangas, vaid hoopis olid tema varad riigile laenatud ja asusid üldrahvalikus omanduses olevate riigivarade koosseisus. See, et olid rublad pangas, on vaid pseudo-majandusteaduse võltsing. Pangas hoiuarvetel polnud mingeid rublasid, nagu pole ka ükski laen kunagi raha.
Milleks oli NL-ule vaha välisvaluutat? Sellepärast, et välisvaluuta vahendusel käis väliskaubandus. Ilma välisvaluute vahenduseta bartertehingutena oleks saadud kah väliskaubandust arendada, aga see olerks olnud kohmakas ja tülikas vahetussüsteem. Rublade vahendusel ei oleks saadud väliskaubandust arendada, ning seda nimelt sellepärast, et NL ise keeldus oma välismaale sattunud rublasid tagasi ostmast.
See tähendab, et NL keeldus nende rublade eest varasid vastu andmast. Ei oleks keeldunud, oleks rublad igal pool ka välismaal hinnas olnud. Keelduda aga oli vaja, ning seda koguni mitmel väga kaalukal põhjusel. Esimene põhjus oli selline, et demonstreerida välismaalastele Nõikogude rubla väärtusetust ja sellega kompromiteerida NL-u kogu maailma silmis. See oli Nõukogudevastane propaganda välismaal ja välisriikide ning nende kapitalismi ülistamine, kelle valuuta oli võrreldes rublaga “kõva” ehk konverteeritav valuuta. Teine põhjus oli see, et päästa igasuguseid dollareid, liire, naelu, franke jne inflatsioonilisi valuuta-rämpsusid rublade poolt väljatõrjumise eest. Sest vastasel juhul oleks rublad kõik teised valuutad valja tõrjunud kogu maailmast, ja Nõukogude pank ka teised pangad kogu maailmast.
Kalev analüüsib III Reichi rünnakut Nõukogude Liidule:
“Miks te räägite jalameestest ja hobustest, kui Saksamaal oli miljoneid autosod ja muid moororsõudukeid, mis liikusid rohkem kui 1000 km ööpäevas.Kuid isegi Tšingish-Khan oma hobustel liikus rünnaku alustamisel rohkem kui 100 km ööpäevas.
Millegipärast ei tundu teile ka see imelik ja absurdne olevat, et miks T?ingish-Khan andis rünnakul kiire, ootamatu ja kontsentreeritud löögi igakord nii õelda vastase südamesse, Wehrmacht aga asus ründama aeglaselt ja hajutatult 2000 km pikkusel rindel. ”
Et mingeid seisukohti võtta kriitilise analüüsimise ja revideerimise alla, selleks ei pea neid seisukohti kuigi põhjakikult tundma
Esiteks ei saa raha eest midagi üldse müüa ega osta. Sest raha ei saa olla ostmise ega müümise objekt. Vara vahetamine raha vastu ei ole ei millegi müümine ega ostmine, vaid on kas vara riisumine või vara laenamine ( kas vara väljalaenamine või laenu tagasisaamine).
Jaik kommenteerib Jaikoloonoomilise majandusüsteemi suhteid muude majandustega:
“Ümberringi oleva kriisilise majandusssüteemiga mingeid suuremaid kaubavahetussuhteid luua ei saa esiteks juba selleprast, et seal toimub sabotaaz, ja sabotaaziga on turg seal kõikidest vahetuseks pakutavatest varadest kunstlikult nii üleküllastatud, et seal peaaegu et puudub nõudlus millegi järele. Seal ei õnnestu peaaegu et midagi mingis suuremas koguses müüa.”
Jaik revideerib teaduslikku meetodit. Enne tuleb luua teooria ja siis eksperimendi tulemusi tõlgendada sellele teooriale vastavalt:
“Noh nii, kõige olulisemale te ei pööranud tähelepanu, kõige olulisemast ei saanud aru. Viga on meetodis. Te teete kõigepealt kaalutesti ära, ja siis “panete” selle vastavalt käituma gaasi. Vaja aga on kõigepealt selgusele jõuda selles, kuidas käitub gaas, ja alles siis selle järgi teha kaalutest. Ühesõnaga, kaalutesti aluseks olete võtnud valed eeldused”