Bastardoperaatori Päevaraamat

blog.tr.ee

29/9/2011

Kogutud Jaigutusi vol II

Filed under: Kogutud Lollused, Nutt ja Hala — offf @ 2:00 pm

Kunagi sai juba pühendatud üks post Kalev Jaikile, isehakanud “filosoofile” ja “teadlasele”. Kuna Kalev väsimatult jätkab oma “teooria” tuvustamist LHV foorumis ja ületab vist varsti juba 10 000 postituse piiri, siis on aeg teha taas üks vahekokkuvõte:
Kalevi “teooria” tuum minu poolt ühtlasest jaikmulast ja jaikplärast puhastatuna ehk nn.

Kalevi Postulaadid

Kalevi Esimene Postulaat Majanduse Kohta (Kapitalipostulaat)
Kaptial on tootmisesse rakendatud vara. Tootmisesse rakendatud vara e. kapital on oma olemuselt hävimatu, kadumatu ja kasvab piiramatult, normaalse st. Kalevi Postulaatidele vastava majandusüsteemi korral.

Kalevi Teine Postulaat Majanduse Kohta (Rahapostulaat)
Raha ei ole vara. Kalevi majandusüsteemis pole kasutusel vara vaid erilised osakud. Need osakud on tagatud kapitaliga (vt. Postulaat 1). Vahetusosakute tagatiskapital on riigi omandis. Vahetusosakud ei anna, õigus riigi valduses oleva kapitali juhtimsprotsessis osalemiseks ega dividendide saamiseks. Kapitalidividendid korjab riik kokku “riigimaksuna” ja re-kapitaliseerib saadud varad.

Kalevi Kolmas Postulaat Majanduse kohta (Turupostulaat)
Turul alati piiramatu nõudlus mistahes kaupade järele piiramatus koguses. Mistahes nõudluse puudumine on “vahetussüsteemi häire” ja seda saab reguleerida Keskpank “osakute” emissiooni v. tagasiostuga.

Valitud paremaid palu Kalevi Õpetusest:

Õige järeldus on selline, et ühtegi õigust ega kohustust ei ole võimalik osta ega müüa.

See näide tõendab ilkmekalt, et vara ja selle kohta kehtestatud omandiõigus ei ole vara omaniku oma, ning omanik ei saa seda isegi mitte muuta. Omanik saab vaid ettepaneku teha kolmandatele isikutele, et nood omanduõiguse tühistaksid ja teise kehtestaksid, aga nood võivad ka seda ettepanekut ignoreerida.

igasugust tööstust on turul müügil ju pidevalt.

kõik muutused majanduses toimuvad sujuvalt ilma kataklüsmideta

hindasid keskpank ei reguleeri, hoiab aga konstantsena kaubaühiku suhtes osaku hinna.

Hinnaarvestuds käb kujutletavate bartertehingute järgi.Sellist bartertehingut nagu selveris pätsi leiva vahetamist 100 liitri sealauda virtsa vastu ei toimu, kuid mõlemate nende varade hinnad arvutatakse ikka niimoodi, nagu see bartertehing toimuks, ja selle järgi .

Ega kõikide vigade tõestamiseks, et need vead on, ei saa ega pole vaja teha eksperimente.

Kalev ei hoidnud rublasid pangas, vaid hoopis olid tema varad riigile laenatud ja asusid üldrahvalikus omanduses olevate riigivarade koosseisus. See, et olid rublad pangas, on vaid pseudo-majandusteaduse võltsing. Pangas hoiuarvetel polnud mingeid rublasid, nagu pole ka ükski laen kunagi raha.

Milleks oli NL-ule vaha välisvaluutat? Sellepärast, et välisvaluuta vahendusel käis väliskaubandus. Ilma välisvaluute vahenduseta bartertehingutena oleks saadud kah väliskaubandust arendada, aga see olerks olnud kohmakas ja tülikas vahetussüsteem. Rublade vahendusel ei oleks saadud väliskaubandust arendada, ning seda nimelt sellepärast, et NL ise keeldus oma välismaale sattunud rublasid tagasi ostmast.
See tähendab, et NL keeldus nende rublade eest varasid vastu andmast. Ei oleks keeldunud, oleks rublad igal pool ka välismaal hinnas olnud. Keelduda aga oli vaja, ning seda koguni mitmel väga kaalukal põhjusel. Esimene põhjus oli selline, et demonstreerida välismaalastele Nõikogude rubla väärtusetust ja sellega kompromiteerida NL-u kogu maailma silmis. See oli Nõukogudevastane propaganda välismaal ja välisriikide ning nende kapitalismi ülistamine, kelle valuuta oli võrreldes rublaga “kõva” ehk konverteeritav valuuta. Teine põhjus oli see, et päästa igasuguseid dollareid, liire, naelu, franke jne inflatsioonilisi valuuta-rämpsusid rublade poolt väljatõrjumise eest. Sest vastasel juhul oleks rublad kõik teised valuutad valja tõrjunud kogu maailmast, ja Nõukogude pank ka teised pangad kogu maailmast.

Kalev analüüsib III Reichi rünnakut Nõukogude Liidule:
“Miks te räägite jalameestest ja hobustest, kui Saksamaal oli miljoneid autosod ja muid moororsõudukeid, mis liikusid rohkem kui 1000 km ööpäevas.Kuid isegi Tšingish-Khan oma hobustel liikus rünnaku alustamisel rohkem kui 100 km ööpäevas.
Millegipärast ei tundu teile ka see imelik ja absurdne olevat, et miks T?ingish-Khan andis rünnakul kiire, ootamatu ja kontsentreeritud löögi igakord nii õelda vastase südamesse, Wehrmacht aga asus ründama aeglaselt ja hajutatult 2000 km pikkusel rindel. ”

Et mingeid seisukohti võtta kriitilise analüüsimise ja revideerimise alla, selleks ei pea neid seisukohti kuigi põhjakikult tundma

Esiteks ei saa raha eest midagi üldse müüa ega osta. Sest raha ei saa olla ostmise ega müümise objekt. Vara vahetamine raha vastu ei ole ei millegi müümine ega ostmine, vaid on kas vara riisumine või vara laenamine ( kas vara väljalaenamine või laenu tagasisaamine).

Jaik kommenteerib Jaikoloonoomilise majandusüsteemi suhteid muude majandustega:
“Ümberringi oleva kriisilise majandusssüteemiga mingeid suuremaid kaubavahetussuhteid luua ei saa esiteks juba selleprast, et seal toimub sabotaaz, ja sabotaaziga on turg seal kõikidest vahetuseks pakutavatest varadest kunstlikult nii üleküllastatud, et seal peaaegu et puudub nõudlus millegi järele. Seal ei õnnestu peaaegu et midagi mingis suuremas koguses müüa.”

Jaik revideerib teaduslikku meetodit. Enne tuleb luua teooria ja siis eksperimendi tulemusi tõlgendada sellele teooriale vastavalt:
“Noh nii, kõige olulisemale te ei pööranud tähelepanu, kõige olulisemast ei saanud aru. Viga on meetodis. Te teete kõigepealt kaalutesti ära, ja siis “panete” selle vastavalt käituma gaasi. Vaja aga on kõigepealt selgusele jõuda selles, kuidas käitub gaas, ja alles siis selle järgi teha kaalutest. Ühesõnaga, kaalutesti aluseks olete võtnud valed eeldused”

26/8/2011

Vaikuse Prints (tsükkel “20 tuhat ljööd vee all”)

Filed under: Avaldatud Autori Loal — offf @ 12:01 pm

Kord istusime me Aksli ja Kallega meie köögis laua ümber ja jõime “Laua Viina”. Pilkut hammustasime peale.
Järsku võttis Aksel suu täis ja kukkus seletama:
“Vot, kui ikka mõtlema hakata, siis peab inimene ennast kultuuriliselt harima. Peab raamatuid lugema. Näiteks Emilie Zola, kurat. Nagu meie elu, kurat, raske!”
Vaatasime Akslit sihukeste nägudega nagu oleks ta parasjagu lendava taldrikuga Kuu esiküljelt alla kukkunud.
“Aga teil, kurat, teil pole mingit kultuuri,” vahutas Aksel edasi: “Oleks ainult “Laua Viina” ja Pilkut! See on kõik mida te oskate tahta! Sellega teie unistused ja silmapiir piirdubki, kurat!”
“Heakene küll,” ütlesin mina rahulikult: “kirjutatud on: “Inimene ei ela üksipäinis “Laua Viinast”"” ja nihutasin viinaklaasi Akseli käeulatusest välja ning tõstsin pilku Kalle nina ette.
Aksel vaatas meile segaduses otsa ja püüdis siis kätt välja sirutada. Vaatasin teda elajaliku pilguga.
Aksel tõmbas käe ruttu tagasi, nagu oleks väljalaskekollektorit puudutanud: “Ma… ma, no sorri, mehed. Ma’i tea, mis mul hakkas” pobises ta vabandusi.
“Säh sulle Chuck Palahniuki” mõtlesin mina, Akslile vastu vahitmist virutades.
“Ja Jack Kerouaci pealekauba,” irvitas Kalle.

(1998-2003)

Nähtamatu Inimene (Tsükkel “20 tuhat ljööd vee all”)

Filed under: Avaldatud Autori Loal — offf @ 11:58 am

Kord tänaval kõndides kohtasin ma ühte härrat. Härra kandis koverkotmantlit, rohelist tviidpintsakut, pruune lampassidega pükse ja musta kõvakübarat. Vuntse härra ei kandnud, need olid tal prillitoosiga põuetaskus.
Ma ei tahtnud oma silmi uskuda!
Peatasin härra, teda viisakalt varrukast sikutades: “Vabandage härra…
kas võiks ehk olla…
…eee…
ega te juhtumisi ei ole…
…eee…
Läti Itimees Bizdauskas Muruganas?” otsisn ma kobamisi sõnu.
Härra naeratas lahkelt ja noogutas julgustavalt: “Mina see olengi”
Saanud oma kahtlustele kinnituse võtsin hoogu ja virutasin härrale silmapilk igavese paugu vastu vahtimist.
See oli suure ja liigutava sõpruse algus.

(1998-2003)

Pilguheit Ekraanilt (Tsükkel “20 000 ljööd vee all”)

Filed under: Avaldatud Autori Loal — offf @ 11:57 am

Ühel päeval hakkasin oma elu üle järele mõtlema. Jõudisn järeldusele, et minu elu on masendav. Lihtsalt masendav! Seal figureerivad sihukesed tüübid nagu naabermaja Kalle või meie maja pool-lollakas Aksel.
Õnnelikuna selle üle, et olin endas lõpuks selgusele jõudnud, võtsin “Laua Viina” ja läksin naabermaja Kalle juurde jooma.
Pärast tuli sinna ka Aksel, kes tõi veel “Laua Viina”. Rääkisin neile oma masendavast elust. Keegi ei katkestanud mind. Oli tore koosviibimine.

(1998-2003)

Tiivad (tsükkel “20 tuhat ljööd vee all”)

Filed under: Avaldatud Autori Loal — offf @ 11:56 am

See meie maja Aksel oli juba lapsest saati loll. Mäletan, kunagi oli meil pioneerikoondus, kus tuli rääkida oma lemmiklendurist.
Väike Kalle rääkis, et tema lemmik on Juri Gagarin: kosmonaut ja hävituslendur. Väike Pets jällegi arvas, et tema lemmik on Tškalov, Nõukogude Liidu lendur ja Põhjapooluse alisataja.
“Noh, Aksel, kes siis sinu lemmik on?” küsis Pioneerijuht.
“Marvin Heemeyer,” vastas Aksel.
Pioneerijuht ohkas sügavalt ja vangutas pead: “Alati sa, Aksel, pead originaalitsema.”
Pärast koondust piilusin ma rühmapäevikusse, et näha, kes see Marvin Heemeyer siis oli.
Aksli nime taga seisis: “Che Guevara, Kuuba lendur.”
Mõistsin, kui tähtis on teisi pahandustest säästa!

(1998-2003)

Kuninga kõne

Filed under: Avaldatud Autori Loal — offf @ 11:55 am

Kord rääkis Aksel meile, et ei ole ainult nii, et suured sulid tõllas ja väikesed võllas.
“Tegelikult,” kõneles Aksel: “sõidavad suured sulid veel autodega, käivad diskoteegis ja kasiinos ja litsimajas ja restoranis ja saunas ja muudes peentes kohtades.”
Kuulasime teda hardunult nagu pioneerijuhti.

(1993)

Ulmeline Aldaris

Filed under: Avaldatud Autori Loal — offf @ 11:54 am

Läti itimees Bizdauskas Muruganas on minu sõber.
Vahel ma ütlen tema kohta: “Loll nagu Läti itimees.”
Selleks ju sõbrad ongi.

Vahel ma mõtlen, et Läti itimees Bizdauskas Muruganas on veel lollim kui Aksel meie majast.
See pole füüsiliselt võimalik.

Kui Läiti itimees Bizdauskas Muruganas joob lauaviina jääb ta veel lollimaks.
Kui Aksel ka meie kööki tuleb, siis on oht, et tekib singulaarsus.

Vahel ma mõtlen, mis eristab looma inimesest.
See ei ole läti itimees Bizdauskas Muruganas.

Kui Läti itimees Bizdauskas Muruganas konffib Ciscot…
Ei, türa, ma ei saa teile seda lugu rääkida.
Te ei saaks sellest aru.
Aga kui saaks, siis kärvaksite naeru kätte.

(2009)

Tutanhamon (tsükkel “20 000 ljööd vee all”)

Filed under: Avaldatud Autori Loal — offf @ 11:52 am

Vahel külastab mind läti itimees Bizdauskas Muruganas.
Kord küsis ta minult, miks mutter ja polt on vintidega, aga seib ei ole.
Ma hakkasin naerma: “Kui seibil oleks vindid sees, siis oleks ju poldil kaks mutrit!”
“See oleks nigu kuradima homoperekond.”
Bizdauskas häbenes kaua oma rumalat küsimust. Küllap ta kartis, et hakkan teda sitaseks pederastiks pidama.

(1998-2003)

Võõrana võõral maal (tsükkel “20 000 ljööd vee all”)

Filed under: Avaldatud Autori Loal — offf @ 11:51 am

Kord istusime mina, Aksel, Kalle ja Pets meie maja taga pingil ja rüüpasime pilkut.
Ma jutustasin: “Täna öösel ma nägin unes, et olen kosmonaut. Laskun võõrale planeedile, aga seal elavad Krabulane ja Mellamassaan. Ja Mellamassaan tahab Krabulast ära süüa. Kogu aeg ajab taga. Üle mägede. Läbi ookeanide. Hetkekski ei anna Krabulasele asu.”
“See Mellamassaan pidi siis õige näljane olema,” täheldas Aksel.
“Võtame parem pilkut” arvas Kalle.
“Oodake,” seletasin mina “unenägu läheb veel edasi.”
“Laskun teisele planeedile. Seal jällegi: Krabulane ja Mellamassaan. Laskun kolmandale planeedile, ikka: Krabulane ja Mellamassaan.”
“Kolmandaaaaa planeeeedi peal, mingit saaladuuust ei olnud seaaaal!” kõõrutas Aksel.
“Tra, see on mingi loll unenägu,” käratas Pets.
“Jah,” molli tuleks sihukese eest anda!” oli ka Kalle nõus.
Solvusin nii hirmsasti, et läksin tuppa, heitsin diivanile ja nägin unes, et kirjutasin selle loo.

(1998-2003)

Inimene kuul (tsükkel “20 tuhat ljööd vee all”)

Filed under: Avaldatud Autori Loal — offf @ 11:49 am

Ühel pühapäeva hommikupoolikul istusid Kalle ja Olks meie maja taga pingil ja rüüpasid džinni.
“Enne kella kahte päeval joovad kanget alkoholi ainult parmud ja intellektuaalid,” märkis mööduv Aksel.
“Türa, ma näitan sulle intelligenti” kargas raevunud Olks talle kallale.
Padinal kadusid nad raudtee suunas, kuulda oli ainult karjeid: “Jää seisma, vitupea” ja “??? ??? ???????!”
Üksi jäänud Kalle kaakis järelejäänud džinni tasapisi endale sisse, kakerdas mööda hoovi ja möirgas rahvlaikku laulu: “Ei ole kellekgi muu`st kahju…” kuni kukkus torumeeste kaevatud aku ja jäi sinna magma.
“Kuul!” kommenteeris väike Peeter teisest trepikojast.

(1998-2003)

« Newer PostsOlder Posts »

Powered by WordPress